sugulased jõulude ajal või mõnel muul tähtsam päeval koos kirikus. Minu perel on kombeks käia igal jõululaupäeval kirikus laulmas ning preestri kõnet kuulamas. Mööblit oli keskajal vähe, elutoa keskel seisis suur köögilaud, mille otsas oli tool peremehele ja külgedel toolid külalistele. Arvan, et endiselt on osades kodudes nii, et isa istub lauaotsas, ema teises otsas ning lapsed ja külalised küljetoolidel, vähemalt on nii minu peretuttavatel. Üleriided riputati nagidesse, milleks olid tavaliselt metsloomade sarved. Ka meie kodus ja vanavanemate seintel on metsloomade sarved ja mõnegi otsas ripuvad tihti külaliste üleriided. 14. sajandil loodi suured firmad, mis tegelesid vana mööbli restaureerimisega. Minu ema on vana mööbli armastaja, tal on kodus tuba, kus on kõik vanaaja mööbel. Alguses ei meeldinud mulle plaan teha selline tuba, kuid kui see valmis sai, siis hakkas see mulle väga meeldima.
Seetõttu püüti soojal ajal elada võimalikult palju elamu taga olevas aias, kus oli nii õhku kui ka päikest. Mööblit oli vähe, sest eluruumid olid määratud inimestele, mitte aga uhkeldava mööbli näitamiseks. Mööbel oli raske ja kohmakas (jõukamates majades tammest või pähklipuust). Elutoa keskel seisis pukkidel massiivne söögilaud, mille otsas oli esinduslik tool peremehele ja külgedel pingid kodakondsetele. Üleriided riputati nagidesse, milleks tavaliselt olid metsloomade sarved. Rõivaid ja kangaid hoiti hoolikalt kokkupanduna tugevates, väljast rautatud kirstudes. Kirstud ja muudki mööbliesemed kaeti värviküllaste vaipade ja linikutega. Vaipu riputati ka seintele, ei asetatud aga jalgade alla maha. Olenevalt aastaajast kaeti külm põrand kas õlgede, heinte või värsku, hästi lõhnava rohuga. Väga tähtis mööbliese oli voodi. XIV sajandil tulid moodi hiiglaslikud, kuni 4
töölevõetud töötajate tausta, kuna on tegemist haridusasutusega. Samas aga õpilaste suhtes ei saa olla nii kontrolliv ,kuna kooli ei saa valida õpilasi keda kooli võtta või mitte. Kooli eesmärk on anda haridust kõigile õpilastele. Praeguseks on koolivargused vähenenud, kuna koolimaja garderoobis on igal õpilasel lukustatav kapp, kuhu saavad oma asjad panna ning kappe valvavad kaamerad. Vanasti pandi riided lihtsalt nagidesse ning mul endalgi varastati kehalise kasvatuse riided ära. Samuti on töötajatest tulenevalt ettevõttel väga palju kahju saada seoses seadusandlusega. Kui töötaja ilmub tööle joobes seisundis, siis rikub ta seadust. Joobes olekus töötaja ei ole võimeline adekvaatseid otsuseid tegema ning või tuua väga palju kahju. Joobes koolitöötaja pole võimeline oma tööd tegema piisavalt hästi. Ehitusmehed võivad vigastada end, õpetajad näitavad õpilastele halba eeskuju ning
õlipaberit. XIV sajandil ilmusid tinaliistudesse kinnitatud pudelipõhja meenutavad klaasitükid, millest kumas vaid vaevaliselt valgust läbi. Sellised väikeste akende, tambitud savist või paeplaatidest põrandatega eluruumid olid hämarad, külmad ja niisked. Mööblit oli vähe, ta oli raske ja kohmakas. Elutoa keskel seisi pukkidel massiivne söögilaud, mille otsas oli esinduslik tool peremehele ja külgedel pingid kodakondsetele. Üleriided riputati nagidesse, milleks tavaliselt olid metsloomade sarved. Rõivaid ja kangaid hoiti hoolikalt kokkupanduina tugevates, väljaspoolt rautatud kirstudes. Kirstud ja muudki mööbliesemed kaeti värviküllaste vaipadega ja linikutega. Vaipu riputati ka seintele, ei asetatud aga jalgade alla maha. Olenevalt aastaajast kaeti külm põrand kas õlgede, heinte või värske, hästi lõhnava rohuga. Väga tähtis mööbliese oli voodi. XIV sajandil tulid moodi hiiglaslikud, kuni 4m laiused voodid. Taoline
annaabi.ee 
