Referaat: NAFTA JA SELLE PRODUKTIDE VÕIDUKÄIK LÄBI AJALOO Maarja Janson Parksepa Keskkool 11d klass 2007 Koostis Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka...
toitu koju ostnud, siis mul poleks seda enam kuskil hoida), muusikakeskused (siis ma ei saaks enam kell 3 öösel oma naabreid tüüdata...), makid, telefoniaparaadid (Misasja?? Kas ma peaks hakkama... tunnis... tähele panema??? ja asju hakkama õppima????). Samuti ei saaks enam asfalti ning autokumme ja -keresid toota ehk autodel poleks tõesti vist enam mõtet. Ma peaks päris tõsiselt vist jala hakkma igal pool käima... Ma ei ole kindel, kas ma tahaks elada maailmas ilma naftata. Ma saan aru, et kui selline naftakriis peaks tulema, leitaks kindlasti sellele asenduskütus, kuid selleks läheks ka aega ja mul oleks selle aja peale juba kõht ammu tühi ja ma oleks kindlasti vähemalt poolel teel - arvestades seda, et ma olen kodust väljumiseks oodanud vihma saabumist ning vahepeal teinud vähemalt 17 puhkepausi, kus ma olen joonud sedasama vihmavett, sest ka plastikpudeleid ei saaks ju toota - McDonaldsisse.
Keskkonna probleemid (külmad ja soojad talved). Riigi ja indiviidi tasemel on suguluses (sõltuvus ja sõltumatus, heaolu jne). Regionaalne ebastabiilsus: Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida. Saab eristada sisemist EJOli ja välimist. Nafta julgeolek: regionaalne, on laienenud (80 riigil olemas). Transport gaasiga võrreldes kallim, vastuvõtlik maailma afääridele, mitmed traspordivõimalused. Gaasi julgeolek: regionaalne, on laienenud (vähem avastatud kui naftata). Traspory gaasitorude ja LNG (vedelgaas) kaudu. Tuumavõimekus: tuumajaamad saab transportida teistesse energia allikatesse. Relva tootmine. EJO ja sõjavägi: Lähis-Idas, kaitsevad. Spetsiaalsed eriüksused, Saudi-Araabias. Enam-jaolt loodud selleks, et kaitsta naftaväljasid jne. Euroopa Liidu jaoks on EJO 2 3st põhielemendist: Söe ja Teras ühendus ning Aatomi Energia ühendus.
1973 tühistati seos lõplikult. Rahaturul mindi üle vabakursile. 1979 Eurropa Ühenduses - loodi Euroopa Valuuta Süsteem, mille arvestuslikuks ühikuks sai eküü (ECU). Nafta kriis - algas 1970ndatel. Ülemaailmne energia ja tooraine (ennekõike nafta) kriis. Puhkes 1973, peale Jom Kippuri Sõda. Iisrael hakaks sõdima araabia riikide vastu. Need karistasid Iisraeli ja tõstsid OPECi otsusega nafta hinna nelja kordseks. (OPEC - naftata tootvate ja eksportivate riikide liit. Loodi 1961 Viinis). Selle tulemusena hakkas tööstusriikide valuuta araabiamaadesse voolama. Toomine 1974 ja 1975 langes, suurenesid tööpuudus ja inflatsioon. Seda nimetati stagflatsiooniks (stagnatsioon ehk seisak + inflatisoon ehk raha väärtuse langus). Kriisist ülesaamiseks enam Keinesialism ei sobinud. Sotsialistlikke riike nafta kriis ei mõjutanud, sest need ostsid naftat Nõukogude Liidult vana hinnaga
annaabi.ee 
