kütuse viskoossus ja selle sõltuvus temperatuurist; kergel vedelkütusel soovitav kasutusaeg, st suve- või talvekütus jmt. 17. Milliseid komponente maagaasid sisaldavad? metaan, lihtsaim süsivesinik (süsiniku ja vesiniku ühend). Metaaniga on segunenud vähesel määral teisi süsivesinikgaase nagu etaan, butaan ja propaan. 18. Millistes maailma piirkondades on suurimad nafta ja gaasivarud? Maailma naftavarud on koondunud väga suures osas Pärsia lahe äärsetesse maadesse, naftarikkad piirkonnad on veel Lõuna-Ameerika põhjaosa (Venetsueela, Kolumbia) ja Mehhiko laht, Põhja-Aafrika (Liibüa), Venemaa Lääne-Siber ja Azerbaidzan. Euroopa naftavarud on tagasihoidlikud ja nendest arvestatav osa kuulub Norrale, lisaks ammuatatakse naftat veel Põhjamere piirkonnas mitme riigi majandustsoonis (Suurbritannia, Taani). Vähesel määral kammutatakse naftat ka Leedus. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril 19. Milleks naftat ja maagaasi kasutatakse?
pärast mõõdukat vastupanu. ÜRO kinnitas resolutsiooni, milles nõuti tingimusteta Iraagi vägede väljaviimist Kuveidist. Sellest hoolimata ei uskunud keegi, et Hussein sellega arvestab. George H.W. Bushi valitsuse ette kerkis küsimus adekvaatsete meetmete rakendamisest agressiooni vastu. Rahutust tekitas ka asjaolu, et mõnisada USA kodanikku Kuveidis ja Bagdadis olid Iraagi julgeolekuorganite käeulatuses ja ka leidus ka võimalus, et Hussein võtab sihikule ka teised lähedal asuvad naftarikkad Araabia maad. Bush alustas telefonidipolmaatiat, võttes ühendust Euroopa, Aasia, ja Lähis-Ida liitlaste riigjuhtidega, et selgitada välja nende seisukohad, mis Bushi nördimuseks osutusid ettevaatlikuks. Mõned päevad hiljem sai Bush Colorados kukku Briti peaministri Margaret Thatcheriga, kes kinnitas Bushi paindumatut hoiakut Iraagi suhtes(,,Remember, George, this is no time to go wobbly"). Sellega ei jätnud Thatcher mingit kahtlust, et Suurbritannia seisab USA kõrval. Enne
· koostis, sh metaani- (CH4) ja teiste süsivesinike sisaldus, vesiniku- (H2), süsihappegaasi- (CO2), lämmastiku- (N2) ja teiste gaaside sisaldus. 2.3 Nafta Naftat loetakse strateegiliseks tooraineks, millest toodetud kütustest sõltub täielikult tänapäeva transport. Maailma naftavarud on koondunud väga suures osas Pärsia lahe äärsetesse maadesse (vt Joonis 2 .12 ja Joonis 2 .13), naftarikkad piirkonnad on veel Lõuna- Ameerika põhjaosa (Venetsueela, Kolumbia) ja Mehhiko laht, Põhja-Aafrika (Liibüa), Venemaa Lääne-Siber ja Azerbaidzan. Euroopa naftavarud on tagasihoidlikud ja nendest arvestatav osa kuulub Norrale, lisaks ammuatatakse naftat veel Põhjamere piirkonnas mitme riigi majandustsoonis (Suurbritannia, Taani). Vähesel määral kammutatakse naftat ka Leedus. Naftatoodangut mõõdetakse barrelites, mille suurus ei ole üheselt määratletud. Naftabarreli