lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kuhjerannad. Kujunevad rannavallid. Mere kulutav tegevus: Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. 27.Maailmamere reostumine: Tööstuse ja linnade reovesi.Heitveed. Reostamine naftaga või selle saadustega. Kõige rohkem naftareostusi põhjustavad tankerite avariid. Osa veeelustikust hävineb.Nafta mõju võib veeelustikule mõjuda kaua.Joogivee reostamine jne. Kõige tähtsam,miks peaks maailmamerd kaitsma on veeelustiku pärast. 28.Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: Jõe veereziim, vooluhulga suurus, kliima, temperatuur. Veedefitsiidi põhjused: Liigne auramine. Üleujutuste põhjused: Merevee ootamatu tõus, suur sademete hulk, linnade kasv(kanalisatsiooni suunamine jõgedesse)
kusjuures rohkem kui 80 protsenti kaladest on seotud korallrihfide eluga. Keskkonnaprobleemid Pärsia lahe mitmekesine elustik on ohustatud nii globaalsete tegurite kui ka kohaliku saaste tõttu. Enamus saastest satub merre laevadelt. Saasteained ulatuvad elavhõbedast kuni happeliste ja aluseliste mürkideni. Samuti ohustavad elusloodust inimeste poolt rajatavad kunstlikud saared ja ehitised, mille rajamine kasvab seoses turismi kasvuga. Toimub ka juhuslikke naftareostusi, sest Pärsia lahe kaudu liigub maailma suurim nafta- ja gaasi transport. Kasutatud allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eufrat1 http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rsia_laht http://www.worldatlas.com/aatlas/infopage/persiangulf.htm http://www.infoplease.com/encyclopedia/world/persian-gulf-physical-geography.html
suhtumine, et veekogude ökosüsteemi see ei mõjuta. Suure ja nähtava reostuse likvideerimine päästab kõiki ohust? Tegelikkusest on asi kaugel, sest on raske täpselt õelda kui palju suudavad veekeskkonnad reaalselt naftareostust taluda ning millist mõju see konkreetselt avaldab vee-elustikule. Kuidas tekib naftareostus ning millised on tagajärjed veekeskkonnale ja ökosüsteemile? Me näeme,et probleem on olemas, kuid mida täpsemalt on tehtud vältimaks naftareostusi? Nafta on orgaaniline loodusvara, mis inimese jaoks näib kui vedelik ebamaine: haiseb, määrib, kleepub ja on oma olemuselt toksiline. Naftareostuse süüdlaseks võib pidada, kasvõi kaudselt, inimest ise. Just meie käe läbi leiab toornafta oma tee veekogudesse. On see küll enamikel juhtudel tankeriõnnetuste või naftapuurtornide lekete tõttu, kuid siiski võime süüdlasele-ehk inimesele-näidata näpuga. Naftasaadused võivad veekogudesse
hulk, mere süvakihtidest kaob hapnik, madalad lahed kasvavad kinni ja põhjasetted muutuvad mürgiseks mudaks. Ühtlasi muutuvad ka paljud teised vee omadused ja halvenevad kalade kudemistingimused. Merre valguvad mürgid kogunevad aja jooksul kaladesse, Läänemere räime ja lõhe kudedes on seda ohtlikult palju.Üha kasvavaks probleemiks on ka Läänemerel tihenev laevaliiklus, mis on põhjustanud ka naftareostusi. Probleemiks on ka laevade heitveed, mis sisaldavad lämmastikku ja fosforit, mis soodustavad mürgiste vetikate õitsemist ja vee kvaliteedi halvenemist. See puhastamata heitvesi soodustab Läänemere eutrofeerumist. 18 Läänemere ökoloogilise seisundi parandamiseks tuleks inimestel kinni pidada keskkonnanõuetest ning mitte reostada meid ümbritsevat maad ja merd
annaabi.ee 
