Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kovalentsed üksiksidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Värvus muutub süsinikahela pikenedes värvusetust-kollakaks-pruuniks (erinevad naftafraktsioonid). Tuntumad alkaanid, nende omadused, kasutus, saamine: · Metaan CH4 o lõhnatu ja värvitu gaas. o Maagaasi peamine koostisosa (85-98%) o Suur osa maagaasist kasutatakse kütteks, kuid ta on ka keemiatööstuse tooraine
või ka tsüklilisteks ühenditeks. Teised kasutusalad: Vedelkütus ja nafta kerged fraktsioonid on keemiatööstuse tooraine. 3 Lisalugemine: Nafta Spetsiaalselt valitud naftafraktsioonid on kasutusel lahustitena keemia- ja farmaatsiatööstuses. Parfiine(nn parfiinivaha) kasutatakse paber-, keemia- ja tekstiilitööstuses ning meditsiinis. Rasketest destillaatidest valmistatakse määrdeaineid. Rasked jäägid(bituumenid) on asfaldi tooraine. Koksi rakendatakse tööstuses, nt elektroodide valmistamiseks. 6. Autokütused Autodes kasutatakse diiselmootoreid või bensiinimootoreid.
Kasutatakse kütteks ja ka mootorikütusena. · Vedelkütused Mootoribensiinid Petrooleumid. Tavalist petrooleumi kasutatakse majapidamiskütusena veel paljudes maades. Gaasiõlid lähevad diislikütuse valmistamiseks ja samuti kütteõliks. Rasked kütteõlid leiavad kasutamist laeva- ja jõujaamakütustena. ·Teised kasutusalad Vedelkütus ja nafta kerged frakstsioonid on naftakeemiatööstuse tooraine. Spetsiaalselt valitud naftafraktsioonid on kasutusel lahustitena keemia- ja farmaatsiatööstuses. Parafiine kasutatakse paberi-, keemia- ja tekstiilitööstuses, ka meditsiinis. Rasketest destillaatidest valmistatakse määrdeaineid. Rasked jäägid on asfaldi tooraine. Koksi rakendatakse tööstuses, nt elektroodide valmistamiseks. 5. Autokütused Autodes kasutatakse diiselmootoreid või bensiini- ehk ottomootoreid. Diiselmootoris
vedelikest aurustamise ja auru taasvedeldamise teel. Destilleerimisel ei muutu süsivesinike struktuur. Olenevalt nafta leiukohast saadakse temast otsedestilleerimisel 10%...15% bensiini, 15%...20% reaktiivmootorikütust, 15%...20% diislikütust ja umbes 50% masuuti. Naftat destilleeritakse pidevalt töötavates destillatsiooniseadmetes normaalrõhul (atmosfäärdestillatsioon) ja seejärel raksemad naftafraktsioonid vaakumis (vaakumdestillatsioon). Nafta töötlemise skeem. Nafta leidumine Viimase 40 aastaga on leitud vähe uusi leiukohti. Suuremad leiukohad ja kõige suurem töötleja on Saudi-Araabia. Teised suuremad on Iraan, Iraak, Kuweit, Nigeeria, Venemaa 5 ja Venezuela. Kui nafta tootmine on aastast aastasse kasvanud, siis naftamaardlate
vedelikest aurustamise ja auru taasvedeldamise teel. Destilleerimisel ei muutu süsivesinike struktuur. Olenevalt nafta leiukohast saadakse temast otsedestilleerimisel 10%...15% bensiini, 15%...20% reaktiivmootorikütust, 15%...20% diislikütust ja umbes 50% masuuti. Viimase teistkordsel destillatsioonil valmistatakse mitmesuguseid määrdeaineid. Naftat destilleeritakse pidevalt töötavates destillatsiooniseadmetes normaalrõhul (atmosfäärdestillatsioon) ja seejärel raksemad naftafraktsioonid vaakumis (vaakumdestillatsioon). Destillerimisel võetavad peamised fraktsioonid on: gaasid, bensiin (40...210) oC, ligroiin - (120...240) oC, petrool - (150...320) oC, gaasiõli - (180...360) oC, solaarõli - (300...400) oC. Seejärel pumbatakse järelejäänud masuut, kuumutades auruga 430 oC, vaakumdestillatsioonikolonni, kus aurustuvad ja eralduvad õlifraktsioonid. Järelejäänud gurdoonist toodetaks suure viskoossusega jääkõlisid peamiselt lennunduse jaoks. Joonis 1.8
annaabi.ee 
