Kosmonautika kuldajastu 1957-1969- Juri Gagarin kosmoselend. Seitseaastak- toidu- ja tarbekaupade küllus ning saanud maailma rikkamaks maaks. Breznev, kelle juhtimisel jõudis nsvl lõplku mandumiseni. Stagnatsiooni süvenemine 1970datel. Majandust arendati ekstensiivselt- loodi töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras. Kadus uuenduslikkud, kuna käsumajanduses ei soositus rahva algatust. Nõukogude majandussüsteem oli ennast ammendanud. Avastati naftamaardlad- naftadollarite eest osteti tarbekaua ja toiduaineid, sealhulgas teravilja. Säilis majnduslik satbiilsus, kuid sisuline mahajäämus vaid suurenes. Täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus. Stagnatsioon e seisak ei piirdunud majandusega, kajastus ka vaimuelus ja poliitikas. Elatustaseme langus ja üldine mahajäämus tekitas rahulolematust. Kaupade puudus e defitsiit oli muutunud püsivaks. Pahameelt julgesid väljendada vaid dissidendid. Nende liikumine süvenes.
seisak. NL majanduse ekstensiivareng s.t. loodi täiendavaid töökohti, ehitati juurde tehaseid jne., mis ei töötanud täie võimsusega. Majanduse tõusu intensiivsus n. tööviljakuse arvel jäi tagasihoidlikuks. hakati looma suurmajandeid, liites väikesi kolhoose ja sovhoose. Need kahjustasid oluliselt loodust, saagikus aga ei tõusnud. Pidevalt suurenes toiduainete sissevedu NL. Prioriteet oli sõjatööstusel. Inimene sai kätte u. 20-25% oma palgast. 70 keskpaigas algas naftadollarite sadu, mis läks põhiliselt toiduainete ostmiseks ja sõjatööstusele. Olukorda, mis kujunes välja 70ndate lõpust kuni 80ndate alguseni nimetatakse gerontokraatia vanurite võim. 80ndate alguses ei suutnud Brenev enam riiki valitseda. Sisuliselt valitses juba J. Antropov. 1982-1984 Antropov "sulaaeg". 1984-1985 K. Tsernenko "väike stagnaaeg". Dissidentlus e. teisitimõtlemine. Inimesed, kes ei olnud nõus valitseva reiimi ja ideoloogiaga. Põhiliselt intelligents
Sõdades on suuremad võidulootused eelkõige sellel poolel, kellel on paremad liitlased. Serblased võisid arvestada oma mujal endises Jugoslaavias elavate rahvuskaaslaste toetusega, ortodokslike Balkani riikide piiratud toetusega ja Venemaaga. Bosnia moslemeid toetasid USA, Euroopa Liidu liikmesriigid ja islamiusulised kogu maailmas. Ka kõige idealistlikumas variandis mõeldes saab kohe selgeks, kes pidi selle sõja võitma. Moslemite selja taga on kogu islamimaailm oma naftadollarite ja aastate jooksul kuhjunud relvavarudega, serblased pidid arvestama vaid sellega, mida nende majandussanktsioonides piinlev emamaa neile pakkuda suutis. Selle, kuidas Bosnia moslemite armee oma relvastuse sai, on kõige paremini kokku võtnud ilmselt endine USA vägede Euroopa ülemjuhataja asetäitja Charles G. Boyd, kelle väitel kehtis Bosnia relvaembargo üksnes paberil. Võitsid moslemid sõja aga hoopis muude relvadega. Suhtumist serblastesse kui
annaabi.ee 
