arenevate harude juurdumisel.Kasvukoht: Kasvab niiskemates kasvukohtades: laane-, palu-, salu-, lodu- ja rabametsades ning puisniitudel rohurindes põõsaste varjus. Külmakindel. Mürgistusnähud: valud, iiveldus, oksendamine, hingamishäired, peapööritus, kõhulahtisus. Raskematel juhtudel krambid ja kõhuhäired. NÄSINIIN Daphane mezereum Rahvapärased nimed: naeseniinepuu, nasinad, küüvits, surmalill, metssirel Eluvorm: Mitmeaastane heitlehine ühekojaline püstine põõsas. Kõrgus kuni 1 (1,5) m. Õis: Õied on kahesugulised, värvuselt (lillakas)roosad. Tupp 4-hõlmaline, kroon puudub. Õied on koondunud 3...5-
5. Harilik lodjapuu (Virurnum opulus). 36 Kuni 4 m kõrgune põõsas, mille lehed meenutavad sõstra lehti.. Väga dekoratiivsed õied moodustavad lapiku ebasarika, kus keskel on kollakad väikesed emasõied, mida ümbritsevad suured valged isasõied. Viljaks on punased luuga marjad. Lehed ja toored marjad on mürgised, külmunud ja kuivatatud marjad on ohutud ja paljudele armastatud söögimarjad. 6.6. Harilik näsiniin (Daphne mezereum) naeseniinepuu, nasinad, küüvits, surmalill, metssirel. Ilupõõsana on näsiniin küll väga kaunis ja hinnatud, kuid siiski ei soovitata teda eriti kasvatada. Põhjuseks on mürgisus. Hobuse võib tappa juba peotäis näsiniine lehti. Mürgistusnähtudeks on esmalt tugev põletus suu limaskestadel. Ka lihtsalt vaigu sattumine nahale põhjustab raske põletuse ning hiljem haavandeid. Kui marjad liiguvad aga suust edasi,
Viljad: marjataolised, valmides punased, ümarad. Ettevaatust! Kogu taim on mürgine ja seetõttu peaks olema ettevaatlik selle kasutamises haljastuses! Liik kuulub looduskaitsealuste taimede hulka! Meil üle kogu Eesti hajusa levikuga, kasvades lubjarikkamatel ja ka soostunud kasvukohtades, tihti h. sarapuu kasvualadel alusmetsas päikesepaistelistel nõlvakutel. Põõsas on erakordselt sitkete niinekiududega, millele viitab näsiniine põhjaeesti varasem nimetus nasin, nasipuu, naeseniinepuu. Amuuri korgipuu (Phellodendron amurense Rupr.) [amurénse] Kodumaal kuni 25 m kõrguseks sirguv, meil kuni 15 m kõrgune laia, lehterja võraga puu pärineb Amuurimaalt, Kirde-Hiinast ja Mandzuuriast. Tüve koor helehall ja korkjas, Võrsed: noorelt kollakaspruunid. Lehed: paaritusulgjad liitlehed, kuni 35 cm pikad, 5-13 lehekesega, lehekesed piklikmunajad, 5-10 cm pikad, pikalt teritunud tipuga, täkilise servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad ja roodudelt
Ettevaatust! Kogu taim on mürgine ja seetõttu peaks olema ettevaatlik selle kasutamises haljastuses! Liik kuulub looduskaitsealuste taimede hulka! Meil üle kogu Eesti hajusa levikuga, kasvades lubjarikkamatel ja ka soostunud kasvukohtades, tihti h. sarapuu kasvualadel alusmetsas päikesepaistelistel nõlvakutel. Põõsas on erakordselt sitkete niinekiududega, millele viitab näsiniine põhjaeesti varasem nimetus nasin, nasipuu, naeseniinepuu. Lõuna-eestis nimetati põõsakest varem küüvitsaks (küü- uss; seega ussivits), viidates sellega taime mürgisusele. Rahvameditsiinis on näsiniine mürgiseid omadusi väga mitmeti ära kasutatud. Hambavalu korral torgiti valutavat hammast näsiniine puidust valmistatud tikuga hambavalu lakkas, kuid ka haige hammas lagunes hiljem ära. Näsiniine koorest keedetud veega raviti täitanud koduloomi. Vaid mõne näsiniine marja söömine põhjustab tugeva okserefleksi ja kõhulahtisuse.
annaabi.ee 
