Through the Night", ,,You're the Top", ,,It's De-Lovely", ,,Blow, Gabriel Blow" ning muusikalide ajaloo üks säravaimaid show-numbreid ,,Nii on meil moes". Loo tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Tegemist on hoogsa situatsioonikomöödiaga. Tükk on üles ehitatud justkui estraadi minietendusena. Iga inimese juhtumused on püänteeritud, toredaks rõõmsaks ketiks, mis korralikult naerutab. Kõigi lugude seast on raske midagi esile tuua, kuna kogu etenduse vältel esitatud lood olid väga õnnestunult ja kaasahaaravalt esitatud. Üheks parimaks palaks, mis laval esitati oli kindlasti ,,Nii on meil moes", mida esitas Kaire Vilgats ning keda saatsid teised esinejad. Esitus oli tempokas, kõlav ja hästi esitatud. Diktsioon oli mõnes kohas veidi kehvemapoolne, kuid üldmulje on väga hea. Kaire Vilgatsi tugev, kandev ja ulatuslik hääl sobis sellesse muusikali justkui valatult
kunstiga. Ühtedeks tähtsamateks naivismi joonteks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist, eriline, koguni lapsemeelne avatus, soojus ja südamlikkus. Need tööd kisuvad ka vaataja suu heatathtlikule muigele. Naivismis pole kalestumist, irooniat ega kurjust. Isegi siis, kui naivist kujutab maailma ebaõiglust või omaenda nukraid meeleolusid, teeb ta seda nii, et see kas naerutab- lõbustab vaatajat (P.Kondase "Riigivargad", "Ühinenud rahvad") või paneb heldima (sama autori "Näärivana kalastab"). Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur. Märk esineb ainuvõimaliku reaalsusena. Siit ka nt lokaaltoonide kasutamine. Alati ei pruugigi meeleoluline helgus olla kunstniku eesmärgiks. See lihtsalt kukub nii välja, kui teda haarab jutustamislust
nauditavad. Sama käib ka kuulamise kohta, sest näib, et see, mis kuulates talutakse, seda ka tehakse. Seega ei hakka inimene kõike tegema, sest teravmeelitsemine on nagu sõimamine ja seadusandjad keelavad teatud sõimu ära. Samuti pidanuks tegema ka pilkamisega. Haritud ja kasvatatud inimene on oma seadumuselt selline, nagu oleks seadus ta enda jaoks. Selline on siis vahepealne, nimetatagu teda kas viisakaks või teravmeelseks. Veiderdaja naerutab aga iga hinna eest: naljategemisel ei säästa ta ennast ega teisi, rääkides asju, mida haritud inimene ei ütleks ja kohati ka ei kuulaks. Mühaklik inimene ei sobi sellise suhtlemise jaoks: ise ta nalja ei viska ja on kõigega tõrges. Puhkust ja lõbutsemist peab aga elus paratamatult olema. Kõne all on siis olnud kolm vahepealset, mis kõik seostuvad kokkupuutega teatud sõnade või tegude pinnal. Erinevus seisneb neil selles, et üks on seotud tõega, teised