Zooplanktoneid on vähemalt 160 liiki. Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke Järves elab 37 liiki kalu. Nendest iseloomulikumad on rääbis, ahven, peipsi tint ja haug. 9 liiki kahepaikseid (nt. veekonn ja järvekonn) Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu (nt. laululuiged, rabahaned, suurlaukhaned) Soo ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejaid ligi 40). Pesitsejatest näiteks,naerukajakad, sinikaelpardid, tuttpütid, kõrkjaroolinnud. Suuremad probleemid on põlevkivi kaevandamine, põllumajanduses kasutatavad väetised ning sellest kõigest tulenev liigtoitelisus ehk eutroofsus. Probleemiks on ka kalade ülepüük. Aastas püütakse Peipsist ligikaudu 10 000 tonni kala. Probleemiks on järves tekkiv hapnikupuudus. Lindude kaitseks on loodud LoodePeipsi linnuala ja Sahmeni loodusala. Luidete ja nende vahele tekkinud sooalade
loodusvara, veekogude reostumine, vete kaitse Ei ole looduses teistest sõltumatuid organisme. Taimede ja loomade ning teiste elusolendite vahel valitsevad mitmesugused suhted. Paljud loomorganismid peavad elama hulgakesi koos, st moodustama koloonia, mis on ühte liiki isendite kooseluvorm. Nii saavad nad end paremini kaitsta. Osa loomi elab kolooniana ainult mingil eluperioodil, nt lindude pesitsus koloonia, naerukajakad, tiirud, kaldapääsukesed. Paljudel loomadel on koloonias tekkinud tööjaotus, nt ühiselt hoolitsetakse poegade eest(hüaanid). Sümbioos- on vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eriliiki organismi vahel, see kooselu võib olla kahe vabalt elava organismi vahel või elab üks organism teise sees, nt seene ja vetika sümbioos samblikus, kus nad koos moodustavad uue organismi( Seenelt vetikale vesi- ja mineraalained. Vetikalt seenele orgaanilised ained)
Eestis (Thom 1932). Tegu on autori vahetul vaatlusel ning igapäevase elu kogemusel põhinevate muljete esitusega kirjanduslikus vormis. Teos algab ülevaatega Vilsandi asendist ja asustusloost; selgituste vahele on põimitud rahvapärimust, põhjalikult on selgitatud mere osa saare elu- stiili määrajana, seda nii kalameeste kui tuletornivahtide seisukohast. Raamatu teise poole moodustavad südamlikud ja elavalt kirja pandud linnututvustused liikide kaupa: meri-, kala-, tõmmu- ja naerukajakad, tiirud, hahk, tõmmuvaeras, tuttvart, rohukoskel, ristlind (ristpart), meriski, kivirullija, tilder, rüüt ja tutkas. Vilsandi, selle linnustik, kuid ilmselt mitte vähem ka sealne värvikas tuletorniülem Artur Toom on köitnud ka kirjanik August Mälku. Vilsan- dilt on ta saanud olulise tõuke rannaainestiku kujutamiseks oma romaa- nides ja novellikogus "Rannajutud" (Vinkel 1997: 97). 1932. aastal ilmus Mälgult Päevalehes olukirjeldus "Lindude riigis". Samal suvel veetis kir-
annaabi.ee 
