abiellumisest või arstiks, emaks, lastaaia kasvatajaks saamisest. Lasteaias kodu mängides olin koer või kass, sest ema roll tundus hirmutav ja parema meelega joonistasin omaette nurgas, üksi, rahus ja vaikuses. Väikesed poisid ihkavad olla politseinikud või tuletõrjujad, ehitada kosmose süstik või saada allveelaeva juhiks. Olen ma imelik või lihtsalt tahan elada? See on minu elu. Minu valikud ja otsused, vead ja õnnestumised, nutetud nutud ja naerdud naerud. Keegi teine ei astu minu eest ühegi sammu, enne kui ma ise ei astu. Vanemad võivad suunata ja anda nõu, kuid lõpuks lähen siiski oma rada mööda. Sinna kuhu süda ja hing kutsuvad. Pean saama suureks ja issi kaitsva hõlma alt välja tulema, tundma ja katsuma ise maailma, õppima vahet tegema heal ja halval. Pean õppima elama. Ja elada tuleb nii, et oleksime õnnelikud. Õnn ei tähenda iga aastast puhkust vahemere ääres palmi all või kallist autot
mis armastab, mis suudab armastada. (lk. 95) ,,Päid võetakse siis, kui on revolutsioon. Aga kui on vabadus, siis pole ju enam revolutsiooni tarvis, milleks siis veel päid võtta." (lk. 105-106) ,,Vabad on need, kel suud juba mulda täis. Vabad on inglid taevas." (lk. 106) Indrekul tuli meelde tema lapsepõli Vargamäel. Ka seal valitses viha ja vaen, aga suuril leina- ja rõõmupäevil tuldi ometi ühiselt kokku, et nutta oma nutud ja naerda oma naerud. Aga siin oli teisiti. Siin ei ühendanud inimest inimesega enam miski. Elasid teised ühisel maalapil nagu ,,kärbsed s*tahunniku otsas" just nõnda oli saunaonu ikka öelnud, Indrek mäletas seda veel nii selgest ja neil ei olnud muud oma naabrist, kui et ta küttis sinus kurjust, tulist viha, kättemaksu. (lk. 114) ,,Küll on see hirmus, et kunagi ei saa seda teha, mis tahad. Ajasite päev-päevalt mulle peale, et sõida, sõida, sõida, aga kui tahan sõita, siis ei saa." (lk. 131)
jääb mõttepeitu tunde aardesära. Ma olen vaikselt õitest tühjuv muld. ("Päikesepillaja") 4. See on su janu --- olla tühjaks joodud, ja joobumine --- jälle januneda. Sa vaheldud ja muutud ühtesoodu, ja otsid, ilma et sa teaksid, keda. Sa oled lind, kes pilvedesse poodud, ja ise iialgi ei aima seda, et tema laul just selleks ongi loodud, et vastu sünget surma sädeleda. On parem palju rüübata kui pisut, sest kuskil lahtub tugevaimgi uim ja näod ja naerud pudenevad uttu. Siis jälle madalikule end kisud, kui kiretud on veed ja voolus tuim, ja kaladki ei mõista sinu juttu. ("Päikesepillaja") 5. Nüüd läbi unuvate õhtute kaob mõte nagu hilinenud regi. Kõik ilu, mis sa jõid, ei hävine, ta magusust jääb küllalt janussegi. Et sinu tee on meeletuse tee ja sinu laul ei kuulu kellelegi sa oled võlgu ainult sellele, kes rõõmu tõi ja kannatuse tegi. Su tundeid mingi tuul ei puhu ära,
kõik mida ühelt tüdrukult oodata! Sina oled see, kes kaitseb alati omaseid, kes teeks omade heaks kõike, kes ajab meid koguaeg naerma. see, kes teeb koguaeg midagi lollakat, mille üle me kunagi hiljem kõhud kõveras naerama! U're all i need! tüdruk, kui Sa vaid teaksid, kui kallis Sa mulle oled! see kõik siin, see kõik on alles vähe öeldud! ükski maailma sõna ei saa kirjeldada seda, mida Sa mulle tähendad, seda, kui kallis Sa mulle oled, ja kui palju ma Sind armastan! meie naerud ei ole veel naerdud, meie lollused ei ole veel tehtud, meie peod ei ole veel peetud, meie joomised ei ole veel jootud, kõik see tuleb alles. Sa oled ideaalne inimene, ja kui kunagi keegi ütleb Sulle, et Sa ei ole perfektne, siis ütle neile, et 'bitch, first look @ urself, then go and judge someone else! u're not perfect eather, and @least i'm pretty!' ELENA KIRJUTAS MINULE ! (L) Me jookseme ümber maja kui peseme hambaid.Kui oleme pesemas loeme koos shampooni pudelilt
annaabi.ee 
