uskumatult suur privileeg trükkida raha, mille eest on neil võimalik osta ülejäänud maailma kaupu ilma ise midagi vastu tootmata nö. "lihtsalt paberi eest" (tänapäeva digitaalse panganduse ajastul isegi veel lihtsamalt - tehes vaid paar nupuvajutust). Nendeks riikideks on USA (USA Föderaalreserv, mis trükib dollarit), Eurotsooni riigid (Euroopa keskpank, mis trükib eurot), Suurbritannia (Bank of England, mis trükib naelsterlingut) ja Jaapan (Jaapani keskpank, mis trükib jeeni). Nende riikide poolt trükitud raha on kasutusel 96% rahvusvahelistest tehingutest. Loomulikult on need ka riigid, mis on kõige enam huvitatud kapitali liikumise piiride kaotamisest seda seni, kuni kapitali liikumine toimub nende poolt väljastatud valuutades. Kodumaine vs välismaine Veel üheks mureküsimuseks võib lugeda välismaise kauba eelistamine kodumaisele ja sellest tulenevalt kodumaiste ettevõtete vähenemine ja kadu ringlusest
kahtlemata kasulik, sest selle puhul jagatakse riske ja kasumit, võimaldatakse stabiilset rahastamist ning välditakse spekulatsioone. Komisjon peaks põhjalikult tutvuma islami stiilis intressivaba panganduse ideega. Komitee kutsub komisjoni üles koostama rohelise raamatu, mille alusel käivitada arutelu osalusel põhineva panganduse üle Euroopa tasandil. (Euroopa... 15.02.2011) Islami finantsteenuste turul ringleb väidetavalt umbes 250 miljardit Suurbritannia naelsterlingut ning islami finantsteenuste turu maht suureneb aastas 10-15 % (FSA... 28.11.2007). Kõigest eelpoolöeldust võib järeldada, et islami baasil olev pangandus on jätkusuutlik ja omab suurt mõju majandusele, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõttete jaoks. Võib kindlalt väita, et islami stiilis pangandus viib majandust edasi. Kuna väikeettevõtted on majanduse mootor siis nende jätkusuutlikus on tugeva majanduse võti. Sellest on hakanud aru
Õige pea tekkis taoliste vapustuste vältimiseks mõte, et tuleb võtta välislaen, sest Eesti ei tule oma abidega välja. Briti pankurid soovitasid taotleda laenu Rahvasteliidu vahendusel. Inglise pank saatis Eesti panka nõustama oma voliniku ja seati mitmed tingimused, mis Eestil tuleb täita, enne kui ta saab laenuküpseks. Tuli lahendada seoses mõisnike maadekopenseerimisega, Briti võlg fundeeritud..., pärast seda loeti Eesti laenukõlbuliseks ja saadi 1,3 mln naelsterlingut laenu. 1. jaanuarist 1928 muutus maksevahendiks kroon ja sent - 1 kroon vastas 100 margale, kroonil olemas kindel kullakate. Sellest saadust laenust 1 mln naela läks eesti krooni katteks, ülejäänud laenus kulutati pangareformiks - Eesti pank muutus riigipangaks, loobus kõikidest kommertsoperatsioonides, kõik kommertsoperatsioonid läksid üle kolmandale riiklikule pangale - Pikalaenu pank. 06.11.2012 Sisepoliitika 1918. aasta sügiseks oli olemas rahvaesinduslik eelparlament Maanõukogu
annaabi.ee 
