veise-, sea-, lamba-, vaalarasva), ka looduslike või hüdrogeenitud taimsete rasvade (näit. päevalille-, palmi-, kookos-, lina-, pähkli-, kastoorõli) keetmisel leelise harilikult naatriumhüdroksiidi lahusega, kuni rasv seebistub ja moodustub ühtlane seebimass. Naatriumkloriidi lisamisel jaguneb see kaheks kihiks, mida pärast jahtumist ja tardumist on kerge teineteisest eraldada. Ülemine kiht tuum on seebikiht, mis koosneb rasvhapete naatriumsooladest (kuni 65%) ja veest. Alumine kiht soop on veekiht, mis sisaldab 1,2,3-propaantriooli, naatriumkloriidi ja liigset leelist. Seebikiht lõigatakse pärast jahtumist laastudeks, kuivatatakse, segatakse valtssegurite abil lisanditega ja vormitakse. Saadakse tuumseep (tualettseep, saunaseep), mis sisaldab kuni 85% rasvhappesooli. Odavate seebisortide liimseepide valmistamisel ei lisata seebimassile
Seebi molekulis võib eristada hüdrofoobset ehk mittepolaarset süsivesinikahelat ja hüdrofiilset ehk polaarset karboksüülrühma. Seebina käsitletakse peamiselt rasvhappe naatriumsooli üldvalemiga RCOONa, kus R on süsivesinik ahel, mis koosneb 7-20 süsiniku aatomist, mida ümbritsevad vesiniku aatomid ning -COO - on karboksüülhappe jääk. Naatriumi asemel saab ka kasutada kaaliumit, sest sarnaselt naatriumile lahustuvad ka kaaliumi soolad vees hästi (Karik, 1997). Naatriumsooladest tehakse tahkeid ning kaaliumsooladest vedelseepe (Vikipeedia, 2013). Seepide puhastusvõime põhineb asjaolul, et nad vähendavad tugevalt vee pindpinevust ja suurendavad tema märgamisvõimet. Pesuaine molekulid kinnituvad hüdrofiilse osaga vee molekulide külge ja hüdrofoobse osaga mustuse külge. Pesuaine molekulid tõmbavad mustusekübeme esesmest lahti peasuaine lahusesse. Nüüd saab hakata vesi
Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. Seepi valmistatakse erinevatest ainetest. Näiteks seep, mida valmistatakse seebikiviga, glütseriinist seep lisanditega või näiteks aromaatne vedelseep. Seepi saadakse loomsete rasvade või taimeõlide (estrite) reageerimisel naatrium- või kaaliumhüdroksiidi lahusega. Keedusoola lisamisel jaguneb seebimass kaheks: ülemine kiht on seebituum ehk seebikiht, mis koosneb rasvhapete naatriumsooladest (kuni 65%) ja veest. Alumist kihti nimetatakse soobaks ehk veekihiks ning sisaldab 1, 2, 3- propaantriooli, naatriumkloriidi ja liigset leelist.Pärast kuivamist lõigatakse saadud mass laastudeks, segatakse soovitud lisanditega ja vormitakse tükkideks. Normaalsele nahale sobib seep, milles leelis on väikses ülekaalus. Kuivale nahale on sobivam seep, milles on rohkem rasva ja millele on lisatud lanoliini või spermatseeti. Lasteseepidele lisatakse lanoliini ja boorhapet
annaabi.ee 
