Fenool astub kergesti elektrofiilse asenduse reaktsioonidesse (SE) aromaatse tsükli osavõtul. Fenooli OH-rühm omab nõrgalt happelisi omadusi ja reageerib tugevate alustega: C6H5OH + NaOH -> C6H5ONa + H20. Paljud karboksüülhapped on fenoolist happelisemad. Teiselt poolt on fenool happelisem kui alifaatsed alkoholid. Fenooli kindlakstegemiseks saab kasutada lihtsat värvustesti, nn Liebermanni fenoolikatset: fenoolile lisatakse väävelhapet ja naatriumnitritit ning seejärel valatakse see lahus ülehulgas olevasse leelise vesilahusesse. Keemiatööstuses kasutatakse fenooli fenoolformaldehüüdvaikude ja epoksüvaikude tootmisel ning vähemal määral mitmete teiste keemiaproduktide lähtematerjalina Fenooli kasutatakse plastmasside valmistamiseks, värvainete valmistamiseks (guassvärvid), sünteetiliste kiudainete valmistamiseks, ravimite valmistamiseks (aspiriin).
paljude metallidega HNO2 - Lämmastikushape on nõrk ja ebapüsiv hape, mis esineb ainult vesilahustes. Lämmastikushape laguneb ka toatemperatuuril: 3HNO2 HNO3 + 2NO + H2O. Lämmastikushappe sooli nimetataks nitrititeks, mis on valged tahked kristalsed vees lahustuvad ained. Kuumutamisel muutuvad nitritid ebastabiilseteks ja lagunevad.Sõltuvalt keskkonnatingimustest võivad nad olla redutseerijad või oksüdeerijad.Argielus kasutatakse palju kaaliumnitritit ja naatriumnitritit toidulisandina.Nitritid on ligi 10 korda mürgisemad nitraatidest ning nende kogunemisel organismi võivad nad muutuda kantserogeenseteks ehk vähkitekitavateks ühenditeks. Lämmastikväetiste kasutamise positiivsed ja negatiivsed.(+)Kõige rohkem mineraalväetistest taimede saagikuse tõstmiseks kasutatakse lämmastikväetiseid ehk nitrate.Boussingault katsete tulemusel kindlaks, et taimed õhulämmastikku ei omasta, vaid võtavad seda mullas. Peamise osa
mõju betooni tardumis- ja kivinemisprotsessidele. Suuremates kogustes segusse viidavad kivinemise kiirendajad alandavad järsult betoonisegu vedelfaasi külmumistäppi, milletagajärjel tsemendi hüdratsiooniprotsess jätkub isegi väga madalatel välisõhu temperatuuridel (kuni- 35 °C). Selliseid lisandeid nimetatakse külmakaitselisanditeks. Sarrustatud konstruktsioonide betoneerimisel eelistatakse potast ja naatriumnitritit (kuid siiski sildehitistel ja üle 6 meetrilistel taladel neid lisandeid veel ei usaldata kasutada, kuna pikaajalisi katsetamisi ei ole veel paraku tehtud), sest need ei korrodeeri sarrust. Kloriide kasutatakse sarrustamata konstruktsioonide betoonis [2]. 3.3.1 Külmumisvastaste lisandite kasutamine-kiirendajad. Külmumisvastaste lisandite eesmärk on vältida betooni jäätumist ja seeläbi kivinemise peatumist. Betooni külmumist ei või lubada enne kriitilise tugevuse saavutamist
Lämmastikushape laguneb ka toatemperatuuril: // 3HNO2 HNO3 + 2NO + H2O Lämmastikushappe sooli nimetataks nitrititeks, mis sarnaselt nitraaditele, on valged tahked kristalsed vees lahustuvad ained. Kuumutamisel muutuvad nitritid ebastabiilseteks ja lagunevad (sulada võivad vaid leelismetallide nitritid). Sõltuvalt keskkonnatingimustest võivad nad olla redutseerijad või oksüdeerijad. Argielus kasutatakse palju kaaliumnitritit ja naatriumnitritit toidulisandina lihatoodetes roiskumise takistamiseks. Lisaks kasutatakse veel nitriteid mitmete ainete süntesimiseks ja tootmiseks, kummi- ja tekstiilitööstuses jm. Tähelepanuvääriv on see, et nitritid on ligi 10 korda mürgisemad nitraatidest ning nende kogunemisel organismi võivad nad muutuda kantserogeenseteks ehk vähkitekitavateks ühenditeks. Eriti nad kahjustavad vere punaliblesid ja hemoglobiini. Lämmastikväetiste plussid ja miinused
32 E330 taga varjab ennast aga täiesti süütu aine sidrunhape. Seda lisatakse näiteks karastusjookidesse, margariini ja küpsetistesse. Pea iga päev jõuab meie toidulauale naatriumnitrit (E250). Tegemist on säilitus- ja värvainega, mis takistab botulismi tekitavate bakterite levikut ning annab lihale-kalale meeldivalt punaka värvuse. Ilma selle aineta oleksid lihatooted valdavalt hallid. Kuigi naatriumnitritit võib esineda looduslikult ka puu- ja juurviljades, on see inimesele suurtes kogustes mürgine. Nii võib see ohtral tarbimisel kutsuda esile krampe, hingamishäireid ja oksendamist. Ainel kahtlustatakse pikaajalise kogunemise järel vähki soodustavat toimet. Limonaadides, siirupites, ketshupis, majoneesis ja aedviljahoidistes tuleb tihti ette naatriumbensonaati (E211). Selle säilitusaine eesmärk on tõrjuda hallitust, pärmseeni ja baktereid
kattumine lima ja hallitusega. Täidis on pehmenenud, esineb hallikasrohelisi plekke. Kadunud on vorstile omane aroom. Pekil on rääsunud maitse. 5. Sültvorstid valmistatakse heakvaliteedilisest värskest toorainest kondisest lihast, seakamarast, subproduktidest. Maitsestatakse sibula, küüslaugu, porgandiga. Maitseainetest kasutatakse soola, suhkrut, pipart, vürtsi, koriandrit, kaneeli ja nelki. Liha värvuse säilitamiseks lisatakse mõnedele sültvorstidele naatriumnitritit. Sültvorstide kvaliteedihäireks loetakse lima või hallitust pealispinnal, pehmenenud täidist, esineb hallikasrohelisi plekke ning on ebameeldiva hapu või roiskunud liha lõhnaga. 6. Sült valmistatakse seapea- või loomapealihast, jalgade lihast, mullikalihast ja liimainet sisaldavatest subproduktidest. Lisatakse sibulat, porgandit, sellerit, peterselli, soola, vürtse jm. Hangunud süldi pinnal ei tohi rasvakihi paksus olla üle 2 mm. Konsistents peab olema tihe