Kamardumise intensiivsust väljendavad A- horisondi ja huumusprofiili tüsedus. Mustmuld Mustmullad A 0-25 Bt 25-74 Btk 74-96 Bk 76-92 Mustmuldadega alad on valdavalt põllustatud Kõrbemullad · Aktiivne mullateke toimub vaid seal, kus niiskust on rohkem (madalamates kohtades, kus põhjavesi maapinnale lähemal) · Põhjavesi on seal aga märksa soolasem. · Suur aurumine põhjustab vees lahustunud soolade väljakristallisee-rumist ja muldade sooldumist. · Naatriumisoolad takistavad mullasõmerate tekkimist ja muld muutub tihedaks struktuurituks massiks. · Kujunevad lihtsa struktuuriga hallmullad Sooldumine Sooldunud mullad Sooldumine Takõrr kuivanud savikad mullad Punamullad · Nad katavad u. 17% maakera maismaast Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Kagu-Aasias, Vahemeremaadel, Austraalias troopilises ja lähistroopilises vöötmes. · Sisaldavad rohkesti mittesilikaatseid raud- ja
7) mangaan – mangaan-L-askorbaat, mangaan-L-aspartaat, mangaandiglütsinaat, mangaankarbonaat, mangaankloriid, mangaantsitraat, mangaanglükonaat, mangaanglütserofosfaat, mangaanpidolaat, mangaansulfaat; 8) naatrium – naatriumvesinikkarbonaat, naatriumkarbonaat, naatriumkloriid, naatriumtsitraat, naatriumglükonaat, naatriumlaktaat, naatriumhüdroksiid, ortofosforhappe naatriumisoolad; 9) kaalium – kaaliumvesinikkarbonaat, kaaliumkarbonaat, kaaliumkloriid, kaaliumtsitraat, kaaliumglükonaat, kaaliumglütserofosfaat, kaaliumlaktaat, kaaliumhüdroksiid, kaalium-L-pidolaat, kaaliummalaat, ortofosforhappe kaaliumisoolad; 6 10) seleen – L-selenometioniin, seleeniga rikastatud pärm , seleenishape,
parandada - värvaine sünteesimisel otse kiul: seda nimeteetakse jäävärvimiseks. (Lähemalt hiljem). Otsevärvainetega tulemuse saamist aitab mõnikord parandada ka peitsimine metallide sooladega, mis seovad ennast nii kiu kui ka värvaine külge ning aitavad värvainet tugevamini kinni hoida. Kasutatakse ka vees lahustuvaid, hästi polaarseid polümeere sidumise parandamiseks ja pesukindluse suurendamiseks. Happelised värvained. Need on peamiselt aromaatsete sulfoonhapete naatriumisoolad. Nende molekulid on suhteliselt haralised ja ei sobi sirgete tselluloosimolekulidega. Happelisee värvained ei ole küllat pesu- ja valguskindlad. See oleneb ühe või teise värvaine struktuurist. Väga haralised molekulid ei saa tungida sügavale kiu sisse. Happelised peitsvärvained. Neid nimetatakse ka kroomvärvaineteks, kuna peitsimiseks kasutatakse kõige sagedamini kroomi ühendeid. Happeliseste peitsvärvainetega värvitakse happelises keskkonnas ning peamiselt villa
annaabi.ee 
