Naaritsad elavad üksi ja on öise eluviisiga. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad. Naarits ei eemaldu veest kunagi kaugemale kui 100 meetrit. Ühe looma territoorium on 2632 hektarit. Naaritsad söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke ja limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ning pisiimetajatest. Maksimaalne eluiga küündib neil vangistuses üle 10 aasta, looduses aga ei ela nad tavaliselt üle 4 aasta. Jooksuaeg on naaritsatel märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad peale 40-43 päeva kestvat tiinust mai lõpus või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 3-4 poega. Pojad on sündides abitud, pimedad ja paljad. Nägema hakkavad pojad umbes kuu aja vanuselt. Emapiimast toitumise lõpetavad 10-nädalaselt. Noored loomad on sügiseks juba iseseisvad ja järgmisel kevadel hakkavad nad juba ise sigima. Euroopa naaritsa võib viljastada ka mink (ameerika naarits), kuid sel juhul hukkuvad looted enne valmimist
Naaritsafarmis korraga töötab 5 söödatraktorit, rebasefarmis aga 6. Kahekordsel söötmisel 3-6 km päevas 7 tundi. Suvel tehakse kahes vahetuses. Üldse töölisi kokku on 70 inimest. Selle suve üleelamiseks tuli loomi pritsida veega (oli palav). Kasutavad kunstvalgustust päeva pikendamiseks enne paaritust. Tõuseb sperma kvaliteet. 1/3 isaseid on sellise reziimi all. Päev pikendatakse 20 minuti võrra. Nahkade hinnad on sel aastal sinirebastel 30%, hõberebastel 20%, naaritsatel 20% kõremad. Naaritsate nahkade hinnad on enam-vähem stabiilsed. 0000 sinirebane maksab ~100 eurot, samuti 000 hõberebane. Kunstlik seemendusel tehtakse 4-10 sperma lahjendused. Seemendust korratakse üle päeva. Tupeliima järgi määratakse, kas on valmis paarituda või mitte. Hiljem kontrollitakse jälle, kui aparaat näitab alla 200, siis tiinestus. 20% tuleb seemendada kolmandat korda. Hõberebaseid kasutatakse suguloomadena isegi 10 aastat. Keskmine aga 4-5 aastat
aktiivsusega. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad jäädes vee alla kuni kaheks minutiks. Toitumine Söövad naaritsad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle nad aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid. Sigimine Jooksuaeg on naaritsatel märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad peale 40-43 päeva kestvat tiinust mai lõpus või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 3-4 (maksimaalselt 7) poega. Pojad on sündides abitud, pimedad ja paljad. Nägema hakkavad pojad umbes kuu aja vanuselt, emapiimast toitumise lõpetavad 10-nädalaselt. Noored loomad on sügiseks juba iseseisvad ja järgmisel kevadel hakkavad nad juba ise sigima. Naarits Ökosüsteemis Naaritsaid võivad ohustada
tagajalgadel suuremad kui esijäsemetel. Harvem võib Euroopa naaritsas segamni ajada nugisega. Naarits on Eesti kõige haruldasem imetaja. Naaritsa arvukus Eestis on peaaegu olematu, kui neid leidub, siis ainult mõned üksikud isendid. Hiiumaale on rajatud Euroopa naaritsale viimane pelgupaik, kuhu neid on taasasustatud. Hetkel on sealne populatsioon elujõuline. Naaritsad elavad looduses tavaliselt 34 aastat, vangistuses kuni 10. Jooksuaeg on naaritsatel märtsist maini (kõrgaeg aprilli lõpus). Pojad sünnivad mai lõpus või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 34 (maksimaalselt 7) poega. Pojad on sündides pimedad ja ilma karvadeta. Nägema hakkavad pojad umbes kuu vanuselt. Emapiimast toitumise lõpetavad 10nädalaselt. Noorloomad iseseisvuvad sügisel ja on võimelised järglasi tooma juba kevadel. Euroopa naaritsa emaslooma võib viljastada ka mingi isasloom. Sel juhul looted hukkuvad enne sündi. Selle halb
Uurimised on kinnitanud, et mitte kõik zeoliidid ei ole efektiivsed aflatoksikoosi antidoodid ning toime on loomaliigiti erinev. Hüdreerunud naatrium-kaltsium-alumiiniumsilikaat (HSCAS), mida algselt kasutati söötade niiskusesisalduse vähendamiseks transportimisel ja säilitamisel, on osutunud laborkatsetes kõige efektiivsemaks aflatoksiinide kahjutustajaks ja arvukad katsed kanadel, kalkunitel, sigadel, piimalehmadel, lammastel, kitsedel ning naaritsatel on seda kinnitanud. Teiste mükotoksiinide osas on enamik silikaatmineraale ebaefektiivsed. Aktiveeritud sütt on kasutatud mürgistuste korral juba alates 19 sajandist. Paremini toimib 20 antidoogina ägeda mürgistuse korral, aga lisatuna söödale toimib dekontamineerivalt ka mükotoksiinide suhtes. Aktiivsöe pooride ja resorbtsioonipinna suurus varieeruvad suuresti,
sisetemperatuuril üle 133 °C ja vähemalt 3baarise absoluutrõhu all. Hullulehmatõbi (BSE bovine spongiform encephalopathy) on veiste nakkushaigus, millesse nakatumise korral loom sureb närvikoe kahjustumise tõttu. Haiguse põhjustajaks ja nakkuse ülekandjaks on valguosake ehk prioon. Sarnaseid nakkuslikust valguosakesest põhjustatud haigusi esineb peale veiste ka teistel loomadel, nagu näiteks lammastel, kassidel ja naaritsatel. Lammaste puhul on vastava haiguse nimetus skreipi. Erinevatel loomadel esinevat valguosakestest põhjustatud haigust nimetatakse üldnimetusega TSE (transmissible spongiform encephalopathy) nakkav ajukoe käsnjas kahjustus, mille tagajärjel ajukoe rakud hävivad. BSE avastati esimest korda 1986. aastal Ühendkuningriigis. 1990ndatel levis haigus seal pea kõikide karjade seas, mistõttu surmati miljoneid loomi. Haigust on avastatud kõigist Euroopa
annaabi.ee 
