Kirjelda konkurentsi euroopa naaritsa ja ameerika naaritsa näitel. Ameerikast sisse toodud Ameerika naarits ehk mink konkureerib Euroopa naaritsaga elupaikade, toidu ja ka paarilise leidmises (ristudes Euroopa naaritsaga ei anna järglasi, kui Euroopa naaritsa sigimisaasta luhtub). Mink: Teda tunneb ära tema valge alalõua järgi, mõningatel juhtudel ei ole valget üldse. Elavad igasuguste veekogude
Sabapikkus: 16-20cm Kaal: 0,8-1,8kg Kaitse Eestis Mink Eestis looduskaitse alla ei kuulu. Elupaik Mingid elavad igasuguste veekogude kallastel ja ka meres. Urud on neil üldjuhul rajatud kaldale. Pesana kasutavad looduslikke õõnsusi. Pesakohaks sobib väga hästi näiteks puujuurte vaheline pelgupaik. Tihti kasutavad mingid pesapiagana või lihtsalt varjumiseks ka kobraste poolt rajatud urge või siis leiavad sobiva koha kopratammis. Minki võib segi ajada meie kohaliku kärplase euroopa naaritsaga. Mingi ehk ameerika naaritsa tunneb ära tema valge alalõua järgi. Euroopa naaritsal on valget värvi nii alalõug kui ka mokad. Levik ja arvukus Eestis Mingid on levinud puhaste veekogude ääres üle Eesti. Veekogudest väga kaugele nad ei kipu. Viimastel aastatel on aga täheldatud minkide arvukuse langust. Eluiga Mingid elavad maksimaalselt 12 aastani. Pereelu Mingid on öise eluviisiga üksi elavad kärplased. Nii emasloomal kui ka isasloomal võib olla rohkem kui üks partner
· Looduslikult on mink pärit PõhjaAmeerikast, Euroopasse toodi nad 20. sajandi alguses karusnahafarmidesse, kust mõnel õnnestus põgeneda; Eestis saavutas arvukuse maksimumi 197080ndatel · Mink on võõrliik, kes kahjustab kohalikke liike: on toidukonkurendiks teistele väiksematele kärplastele (tuhkur, kärp, nirk ning kahjustab veelindude populatsioone) · Olles vähemnõudlikud elupaiga suhtes võrreldes Euroopa naaritsaga, tõrjutakse viimased välja(kasutavad samu elupaiku); jooksuaeg langeb samasse aega ning mink on võimeline viljastama Euroopa naaritsat, kuid loode hukkub enne valmimist · Vaenlasteks on saarmas ja rebane, aga ka inimene, kes püüab nende arvukust piirata KASUTATUD KIRJANDUS · http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b3/Illustration_Heracleum_sphondylium0.jpg · https://www.riigiteataja.ee/akt/12808270 · http://et.wikipedia
· Etoloogiline barjääe- loomadel partneri identifitseerimine värvuse, häälitsuste, suuruse, lõhna alusel. Taimede tolmukatel liigispetsiifiline ligimeelitamine. · Sugelundite sobimatus (kehtib putukate kohta) · Võõraste sugurakkude hukkumine teise liigi suguteedes kehasisesel viljastumisel. Postsügootsed (viljastumisjärgne): · Iseeneslikud abordid. Näiteks kui Euroopa naarits ristub Ameerika naaritsaga. · Hübriidide viljatus. Näiteks muul. · Hübriidide alakohasus- viljakad ainult vanematega või omavahel ristumisel. Omadustelt jäävad vanematele alla. Näiteks: liger, leopon, zebron. · Mõnel juhul hübriidide püsivus. Näiteks apelisn (pomelo+mandariin) LIIGI TEKE Võimalused: 1) Füleetiline- liigi isendite sujuv muutus ülipika perioodi vältel ja lõpuks on tekkinud olukord, kus kunagi elanud liigi isendeid ja nüüdisaegsed isendeid
Tõrjet peab kordama mitme aasta jooksul, kuna seemnevaris mullas on idanemisvõimeline kuni seitse aastat. (Kangur jt 2005:8-9) Järsku üleminek loomadele? Mink (Mustela vison) ehk ameerika naarits (joonis 2) on väike tuhkrusuurune tiheda tumeda pruunika kuni musta karvastikuga sale ja vilgas kiskja. Omapärane on loomakese silmatorkav valge laik alalõual, mis tavaliselt ulatub kurgu alla ja alapoolele. Võrreldes 7 Euroopa naaritsaga on mingi pealiskarv pikem ja kohevam ning seetõttu paistab ta just kui jässakam. Mink on üsna viljakas ning saab suguküpseks 10-11 kuuselt, pesakonnas on 4-9 (erandina 17) poega. Loom on poolveelise ja valdavalt öise eluviisiga väga hea ujuja, sukelduja. Ta asustab mitmesuguseid rikkaliku kaldataimestikuga veekogusid. Mink toitub koorikloomadest, kaladest, väikestest närilistest, lindudest, konnadest jm ning võib kimbutada ka kodulinde. (Kangur jt 2005:63-64) Joonis 2
jahindusinfo.ee Tüvepikkus: 35-40 cm; kaal 0,4 - 1,5 kg Üksikjälg: sarnaneb tuhkru omale Mink e ameerika naarits sarnaneb välimuselt euroopa naaritsale, kuid ta on pisut suurem ning mingil on valge vaid alamokk (vahel harva on neil valget ka ülemokal). Kehasuuruses avaldub sooline dimorfism: isased on emastest suuremad ja raskemad. Fotodel ja loomafilmides (eriti juhul, kui neid näidatakse paralleelselt euroopa naaritsaga) kujutatakse neid tihti ,,tigedatena" sakris karvaga (pärast veest väljumist) või ,,aplatena" mõne suurema toiduobjektiga. Mingi ,,päriskodu" on Põhja-Ameerika, kust ta 20. saj algul farmiloomana Euroopasse toodi. Loodusesse pääsesid farmidest põgenedes, aga ka sihilikult lahti lastes. Mink on võõrliik, kes kahjustab kohalikku faunat (tõrjus välja naaritsa, on toidukonkurendiks teistele väiksematele kärplastele: tuhkrule, kärbile, nirgile ning kahjustab veelindude
1. intermediaarsus kahe alleeli koostoimel tekib uus. Nt lõvilõuad, punaste ja valgete õitega taime ristamisel on F1 põlvkond roosa. Roosade taimede omavahelisel ristamisel tekib järgnevas põlvkonnas lahknemine. Mehel on loomulikult lokkis juuksed, naisel sirged (eeldus, et mõlemal on ühesugused alleelid), laps sünnib laines juustega. 2. kodominantsus- üheaegselt ilmnevad mõlema alleeli tunnused. Must isane naarits ristub valge emase naaritsaga F1 põlvkond on musta-valge kirjud. Mehel on A ja naisel B vererühm (mõlemad alleelid ühesugused) järglasel AB vererühm. Mendeli III seadus ehk dihübriidne ristamine Värvusgeen: A kollane, a roheline Seemne pinna kuju: B sile, b - krobeline (mendelil vedas - vaadeldavad geenid olid eri kromosoomides) P: AABB x aabb Sugurakkudes kõik AB ab alleelid ühes korduses F1 AaBb ( I seaduse tõestus)
annaabi.ee 
