agressiivsed „vene kriminaalid“ võtsid selle punkaritelt kohe pärast poest väljumist vägivaldselt ära. Lisaks olid tavalised vägivalla- ja tapmisähvardused. Samas olid Ida-Viru punkarid märkimisväärselt tihedaks kogukonnaks koondunud, sest koos käidi Tallinnas punkkontsertidel ning välimuselt oldi ühed ENSV ekstravagantseimad. Paraku hääbus nende tegevus, sarnaselt tollase pungi peavoolule, 1990. aastate esimesel poolel.53 Intervjuus Rakvere punkari Janek Naaniga õnnestus saada infot ka Rakvere pungikogukonna kohta, millest senistes allikates ega kirjanduses infot pole. Naan, keda teised kohalikud punkarid ka Rakvere pungivanaisaks kutsuvad, oli enda sõnutsi esimene, kes Rakveres juuksed kukeharjasoengusse sättis ning punkbändi Päikesejänku tegema hakkas. Rakvere pungi hiilgeaeg oli Naani hinnangul 1980. viimastel aastatel, mil tegutses muuhulgas ka punkbänd Detonaator, 1990. aastate alguses punkliikumine mõnevõrra vähenes, kuid kindlasti
Kui Naanu Naan viel nuõr mies oln siis käün tämä mõisa ülgepüüdüs. Siis oli Kihnus viel mõisa ning. Ju siis pieti jahju Sangõs puari miest kissi mõisale pidid püüdmä. Sangõtõst suab ülgesi sui kua. Mehed eläsid koioss, lasksid karvakala ning püüdsid oma süemäks teisi kalu kua. Suagiga oln sedäsi, et üese viidi salaja üks jagu oma koo. Saks pidäs suaki naa napiks. Pinnis, et miks nda vähä? Mehed riäksid, et kolõ raskõ tüe ning. Saks ei ususs. Läkski ühekorra Naaniga seltsis. Mis Naanul viga. Topikatõ all iäräväd, käksägä täksib ikka kõks ning kõks. Saksal suurõ kassukaga varssi eng rjõndus kindi. Said ülgeiäle. Kõegõpiält kiersid kassuka ümber. Ülge näeb kolõ iäste ning kassukal oln valgõ võdõr. Siis kässn püssü kogo miäri. Et muedu kiiskab. Saks aan akatusõs sõrad vasta, et täümte aga siis kui Naan kärätän, et ´´ ärrä ei lasõ miol kua mitte oma kiiskravaga püüdä!
terve artiklite tulv, aga mina jäin kõrvale ega tahtnud sekkuda. Naani artiklid tulid juba kümme aastat hiljem. Alguses kuulusin ma pigem tema soosikute hulka, olin millegipärast kutsutud isegi tema 50. juubelile, kusjuures me polnud õieti tuttavadki. Ta nautis oma populaarsust, oli ühelt poolt suur punane tegelane ja Eesti ajaloo tegija, aga teiselt poolt üleskehutatud vabameelne mõtleja. Konflikt oli Naaniga labane, ta esines Sangaste lossis, aga noored teadlased läksid talle raginal kallale, mina oma esinemises pillasin ainult mõne lause seoses häbematu vale ja statistikaga, et ärge uskuge Naani, aga sellest Naanile piisas. Tema 60. juubeli ajal olin juba vaenlase rollis. Muist su käsikirju jäi tsensori hammaste vahele kinni. Arvi Siig, kes oli 1979. aasta romaanivõistluse züriis, võttis mu teose "Rauakolina
annaabi.ee 
