pargiruumis. Kui nn riskirühma kuuluv puu kasvab pid. Igal juhul on vaja jälgida muutusi vajumi- kohas, kus liiguvad või puhkavad inimesed või paik- ses ning maandada puu võimaliku langemisega nevad pargirajatised või ehitised, siis on ohtude kõr- kaasnevad riskid. valdamisega alati kiire. • Võrasse ilmunud kuivad oksad võivad olla sig- Ülevaatuse käigus tuleks tähelepanu pöörata järg- naaliks juuremädanikest või mulla vee- ja õhu- mistele seisundiindikaatoritele. režiimi halvenemisest. Teinekord tasub kõrge- • Puutüvede või okste välispinnale ilmunud seen- mal asuvat puuvõra vaadelda binokliga. te viljakehad annavad märku sellest, et seenenii- • Mitmetüveliste puude tüvede harunemiskohta- distik on tüve seestpoolt juba vallutanud ning desse on tekkinud lõhed.
Kui inimene suleb silmad ( tegelikult ei pea sedagi tegema ), kujutab ta midagi ,,piltlikult" ( visuaalselt ) ette oma peas. Oletame et ettekujutatakse jälle mingisugust maja. Inimese peas ei ole tegelikult reaalselt mingisu- gune foto majast. See info on ikka muundatud kujul nii nagu arvuti puhulgi. Kui informatsioon ( valguse footonid ) jõuab inimese silmade võrkkestadesse, muundatakse need seal elektriliseks sig- naaliks, mis liigub peaajju. Need visuaalsed pildid meie peades ei ole midagi muud kui elektrilised signaalid neuronite vahel. Oma olemuselt on need neuronite väljade kombinatsioon. Informatsioon eksisteerib peaajus teistmoodi kui me oleme harjunud arvama. Võtme sõnaks on siin elektromagne- tism. Inimeste peades ei ole mingisugune reaalne tahke foto ( mida saab käes hoida nagu pilti ikka ), vaid selle on ,,salvestunud" elektriimpulss. See on tegelikult väga oluline arusaam visuaalsete mõte-
Kui inimene suleb silmad ( tegelikult ei pea sedagi tegema ), kujutab ta midagi ,,piltlikult" ( visuaalselt ) ette oma peas. Oletame et ettekujutatakse jälle mingisugust maja. Inimese peas ei ole tegelikult reaalselt mingisu- gune foto majast. See info on ikka muundatud kujul nii nagu arvuti puhulgi. Kui informatsioon ( valguse footonid ) jõuab inimese silmade võrkkestadesse, muundatakse need seal elektriliseks sig- naaliks, mis liigub peaajju. Need visuaalsed pildid meie peades ei ole midagi muud kui elektrilised signaalid neuronite vahel. Oma olemuselt on need neuronite väljade kombinatsioon. Informatsioon eksisteerib peaajus teistmoodi kui me oleme harjunud arvama. Võtme sõnaks on siin elektromagne- tism. Inimeste peades ei ole mingisugune reaalne tahke foto ( mida saab käes hoida nagu pilti ikka ), vaid selle on ,,salvestunud" elektriimpulss. See on tegelikult väga oluline arusaam visuaalsete mõte-
annaabi.ee 
