Mida see ajule teeb? Tarvitades narkootilist (sinna alla kuulub ka alkohol, nikotiin jne) häirib see aju tööd ning sellega rikkudes kommunikatsioonisüsteemi ehk seda kuidas aju tavaliselt saadab, saab ja töötleb teavet. Tulemus on see, et aju hakkab saatma valesid signaale ning inimese loomulik tundmine, mõtlemine, olemine ja käitumine muutub. Narkootilised ained on erinevad, kuid siiski on kõigil ühine omadus tekidata ajus heaolutunnet. Kõigem mõjutab üht aju osa (naalduv tuum), mis reguleerib mõnutunnet ning motiveerib inimest tegema midagi, mis pakuvad talle naudingut. Näiteks pikutamine, söömine või inimestega suhtlemine. Erinevad narkootikumid Narkootikume on maailmas väga palju. Mõeldes keemia peale, üks aine koosneb erinevatest molekulidest. Igakord kui kindla koostisega narkootilise aines, mingit teist ainet lisades, muutub see uueks narkootiliseks aineks ja see kui sellele jällegi midagi lisada, muutub see kolmandaks aineks jne
küpsusiga e elatanudiga(60-75a)-*krooniliste haiguste esinemise risk kõrge *väheneb vaimsete ül sooritamise kiirus *väheneb vahetu mälu maht ja meenutamiskiirus XI vanuri e raugaiga(75-surm)- *füüsikal ja vaimne funtsiooneerimine halveneb kiiresti *iseseisev toimetulek häiritud,vajab abi *soodsalt mõj lähedus ja hoolitsus NÄRVIRAKU JA PEAAJU EHITIS. Peaaju ehituse ül- 1)Mõhnkeha-ühendab 2 ajupoolkera 2)Naalduv tuumake-naudingukeskus 3)Hüpotalamus-kontrollib sisenõresüsteemi ja autonoomset (ainevah, tempkohanemine, janu/nälg),seksuaalkeskus,valukeskus,stressikeskus 4)Ajuripats 5)Ajusil-refektoorne keskus,närviimpulsside ülekande keskus,une ja ärkveloleku regulatsioon 6)Piklikaju e seljaaju- südametalitluse-,seedimis-,kaitsereflekside- ja hingamiskeskus 7)Väikeaju-kordineerib liigutusi,hoiab keha
o Süsteemsus ja tegevuste tähenduslikkus o Valitud tehnikad peavad patsiendi seisundiga sobima o Vahepealsed hindamised et jälgida edenemist. Mõistab närvisüsteemi haigustega seotud fenomenoloogiat Tunneb peamisi närvisüsteemi haigus ja häireid, nende tekkimise ja kulu iseärasusi ning kognitiivsete muutuste profiile XV LOENG Peamised ajuanomaaliad skisofreenia puhul - Ajumaht väiksem, ajuvatsakesed suuremad; väiksem hipokampus, amügdala, taalamus, naalduv tuum - Dorsolateraalses prefrontaalkoores ja hipokampuses ebanormaalsed rakud – vähem dendriite ja sünapseid - Glutamaat ja GABA oluline, lisaks moduleerivad uuemad atüüpilised enuroleptikumid serotoniinisüsteemi - Hipokampuse püramidaalrakud desorganiseeritud. Kuidas teatakse, et dopamiinil on oluline roll skisofreenia (eelkõige positiivsete) sümptomite kujunemisel? Mispidi seos on? (Vihje: seotud teatud ravimitega…)
Serotoniin- puudus või nende retseptorite nõrk tundlikkus kutsuvad esile ärevuse, hirmu, rahutuse, ja vastupidi- piisav konts või tundlikkus, hea töö retseptorites tekitavad rahulolu, enesekindluse. Noradrenaliin- erutab, ergutab. Tekivad kõrgendatud meeleolud. Dopamiim- tähelepanu suunamine vajalikele objektidele. Endorfiin, morfium- valu vaigistav toime füüsiliste tunnete suhtes, meeleolu teke, joovastus. Muskariin- maailmatunnetus, nägemused. Jm narkootikumid. Naalduv tuum- vahendab ärevustunnet, maniakaalsust. Kui süsteem ei tööta õigesti, siis on liigerutus või ärevus. Ajukoores on emotsionaalsete seisundite ja reageeringute puhul olulisem parem poolkera. Ürgsed keskused on kontrollitud ajukoore protsessidega. Normaalselt hoiab ohjes. Kui miski häirib ajukoore tööd, pidurdussüsteem ise saab pidurduse, siis väheneb enesekontroll, ei ole garanteeritud tahteline eneseregulatsioon. Kõik mis ajukoort pärsib aitab vallanduda emotsioonidel
annaabi.ee 
