Sölkupid Asula Sölkupid elavad kahes eraldi piirkonnas: Lõunapoolsed elavad Obi lisajõgede äärsel alal, mis jäävad valdavalt Tomski oblastisse. Põhjapoolsed Tazi ja Jenissei äärsel regioonil, mis kuulub Jamali-Neenetsi ja Handi-Mansi autonoomsesse ringkonda ja Krasnojarski kraisse. Põhjapoolsete sölkuppide asualasse jäävad peamiselt põhjataiga ja metsatundra. Lõunapoolsed asustavad valdavalt lõunataiga alasid. Rahvaarv ja keel 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli sölkuppe 3612. Põhjasölkuppe on umbes 1900. Kesk- ning lõunasölkuppe kokku umbes 1600. Sölkupid räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt ja vene keelt, motori ja kamassi keel on tänaseks hääbunud Kolm murret: põhja- (Taz), kesk- (Tõm), lõunamurded (Ket), erinevaid murdeid kõnelevad sölkupid üksteist ei mõista. Omavahel räägivad nad vene keeles. esimene samojeedi keeles välja antud ...
eelnes teiste riikide arengust 1000 aastaga. Knossose paleel oli mitu korrust ja see oli ehitatud künka otsa. Knossose palee oli ehitanud kivimist, mis sätendas nagu kristall. Kõik see vastab Platoni kirjeldusele Atlantisest. Vahemerel toimub pidevalt maavärinaid, mis on laastanud Knossost. Teadlased on kindlaks teinud, et Knossose ehitajad oskasid ehitada maavärina kindlaid hooneid. Kuid see ei kaitsnud neid suure katastroofi eest, mis nad lõpuks hävitas. Kreeta naabrusel olevalt saaarelt, nimega Santorini, avastati tuha alt linna jäänused. Linn oli maetud tuha alla, mis säilitas linna üle 30 sajandi. Ka siin linnas on arhidektuur väga kõrgel tasemel, täpselt nagu Kreetal, mis edestas kõiki teisi selle aja kultuure. Ka sel linnal oli arenenud veesüsteem, kusjuures oli igal majal tualett ja vannituba. Santorini on vulkaaniline saar, vulkaan purskus 3.5 tuhat aastat tagasi,
Eenetsid elasid püstkodades. Tänaseks on suur osa eenetseid sunniviisilise paiksustamisega seoses asunud elama palkmajadesse külades, põhjapõdrakasvatajad elavad ka teisaldatavates majakestes ehk balokkides või tsummides. Vaid alla poole elanikest tegeleb traditsiooniliste elatusaladega (Krivonogov 1998: 50; andmed aastatest 1991-1993). SOTSIAALNE ORGANISATSIOON 19. sajandini olid eenetsitel patrilineaarsed klannid. 20. sajandi alguses kujunesid tähtsamaks naabrusel põhinevad sotsiaalsed grupid (nendesse kuulus ka neenetseid ja nganassaane), kus tegeldi põhjapõtrade ühiskarjatamise, metsikute põhjapõtrade küttimise ja kalapüügiga. Eenetsi ühiskonnas esines ka polügüüniat ja leviraati. Tavaline oli pruudiluna maksmine abielusidemete sõlmimisel. Tänapäeval puuduvad selgelt eristuvad eenetsi sugulusgrupid, kuna nad asustavad paljurahvuselisi külasid. USUND Eenetsi traditsiooniline usund on samanistlike joontega
annaabi.ee 
