Vundament 2008 Vundament tuleneb ladina keelsest sõnast "fundamentum", mis tähendab põhja,alust, Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral seinte all lintvundamenti, postide all kasutatakse üksikvundamenti(nt post- või kannvundamenti), väikese kandevõimega või vajumisohtliku pinnase ning suure
..8 2 Sissejuhatus Vundament tuleneb ladina keelsest sõnast “fundamentum”, mis tähendab põhja,alust, Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral seinte all lintvundamenti, postide all kasutatakse üksikvundamenti(nt post- või kannvundamenti), väikese kandevõimega või vajumisohtliku pinnase ning suure
kus ´1 - tegur, mille väärtus leitakse rist- küliku EBFM külgede suhte põhjal; a) punkt astseb kontuuri sees ´2 - tegur ristküliku EAGM jaoks; b) punkt astseb väljaspool kontuuri ´3 - tegur ristküliku HCFM jaoks; ´4 - tegur ristküliku HDGM jaoks. Nurgapunktide meetodit võib kasutada pinge määramiseks pinnases ka keerulise kujuga vundamendi või erineva intensiivsusega koormuse puhul (pinge taldmike all on erinev), samuti naabervundamentide mõju hindamiseks. 4.1.3. Ehitise surve alusele. Ehitiselt alusele antava surve määramisel kasutatakse lihtsustamiseks tingimisi samu valemeid, mida tugevusõpetus kasutab elastse keha tsentrilisse ja ekstsentrilise surve arvutamisel. Tsentrilise koormuse puhul (arvesse tuleb võtta ka pinnase kaal ja surve) loetakse, et surve jaotub ühtlaselt (joon. a) ja selle intensiivsus määratakse valemiga =V/A,
· Terase klass (Sama terase kogus, aga teine tugevusklass) · Rangide samm (Põikjõudu vastuvõtmist mõjutab) · Tala kinnitusviis (Muudab sisejõuepüüre) · Betooni tugevusklassi muutmine. 5.8 Loetlege näitajad, mis mõjutavad madalvundamendi mõõtmete ja rajamissügavuse määramist. Vundamendi rajamissügavuse määramisel tuleb arvestada järgmisi tegureid: · 1Pinnase kandevõimet, 2Terastikuline koostis, deformatsioonimoodul 3 Külmumispiir 4 Pinnaseveetase 4 Naabervundamentide olemasolu 5 Vooluvee uhtetoime · Vundamendi talla mõõtmed sõltuvad: · Pinnase kandevõimest · sisehõõrdenurk, · nidusus (pudedad pinnased) · nihketugevus (savi pinnased) · Koormuse ekstsentrilisusest · Rajamissügavusest · Vajumist (Elastsusmoodul) 5.9 Eskiisige ja selgitage võimalusi olemasoleva kivimüüritise tugevdamiseks. Müüritise tugevdamine kestadega: Kestadega saab tõsta olemasolevate kivikonstruktsioonide kandevõimet. Kestad
Summeerimismeetod on teoreetilises mõttes vähem range kui elastsusteooria lahendus ja põhineb real arvutust hõlbustavatel eeldustel. Põhilisteks eeldusteks on: pingejaotus tegelikult kihilises pinnases on sama kui ühtlases poolruumis; pinnase deformatsioon sõltub ainult vertikaalsest normaalpingest; pinged arvutatakse eeldusel, et vundamendil pole jäikust. Summeerimismeetodi eeliseks on universaalsus. Võimalik on arvutada vajumit erineva kokkusurutavusega kihtide puhul ja arvestada naabervundamentide mõju. Seetõttu on summeerimismeetod inseneripraktikas enamkasutatav. Tavalise summeerimismeetodi puhul arvutatakse pinged pinnases talla keskpunkti all. Vajumi arvutus toimub järgmiselt. 1. Tegelikud erinevate omadustega pinnasekihid jaotatakse elementaarkihtideks, mille paksus h peaks vajaliku summerimistäpsuse saavutamiseks olema talla laiuse sügavuseni 0,2÷0,3 B, sügavuse juures B kuni 3B 0,4÷0,6 B ja sügavamate kihtide korral ~B (joonis 7.3).
annaabi.ee 
