geograafide halb läbisaamine omavahel · inimgeograafia Iünklikkus ja arengu aeglustumine · uurimisteemade nappus · vähesed suhted naaberteadustega RUUMIKORRALDUSE PARADIGMA · Vahemaa suhtlemist summutav toime on nõrgenenud · Teooriad vananevad · Uusi teooriad pole välja töödeldud · Regiooni mõistet pole edasi arendatud
sellest siis regionaalplaneerimise nimetus. Regiooniparadigma kriis Kokkuvote. Paradigmakriisi ilmingud.. Kokkuv6ttes aga kordame veel kord üle kriisi konkreetsed, praktilise tahtsusega ilmingud: · -geograafia rakenduste vähesus ja autoriteedi langus avalikkuse silmis, · -loodus-ja inimgeograafia v66rdumine teineteisest ja geograafia edasise killunemise oht, · -regionaal-ja süstemaatiliste geograafide halb läbisaamine omavahel, · -vähesed suhted naaberteadustega, geograafia eneseisolatsioon, · -ajaloolise temaatika vohamine kaasaegse arvel, · -eriti just inimgeograafia Iünklikkus ja arengu aeglustumine, · -uurimisteemade nappus, · -noorte huvi langus geograafia vastu ja noore p6lvkonna pealekasvu takerdumine. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON XX sajandi teisel poolel inimgeograafia iseseisvus lõplikult ja ta areng kiirenes, samuti nagu inimgeograafilise tegelikkuse enda areng, mida ta uurib. Selles arengus v6ib eristada kaks
regiooniparadigma üks põhimõtteid. Kokkuvõte Paradigmakriisi i1mingud. Kriisi konkreetsed, praktilise tähtsusega ilmingud: - geograafia rakenduste vähesus ja autoriteedi langus avalikkuse silmis, loodus-ja inimgeograafia võõrdumine teineteisest ja geograafia edasise killunemise oht, - regionaal-ja süstemaatiliste geograafide halb läbisaamine omavahel, - vähesed suhted naaberteadustega, geograafia eneseisolatsioon, - ajaloolise temaatika vohamine kaasaegse arvel, - eriti just inimgeograafia lünklikkus ja arengu aeglustumine, - uurimisteemade nappus, - noorte huvi langus geograafia vastu ja noore põ1vkonna pealekasvu takerdumine. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON Üldine ülevaade inimgeograafia arengutest ja vooludest 20. saj teisel poolel XX sajandi teisel poolel inimgeograafia iseseisvus 1õplikult ja ta areng kiirenes, samuti nagu
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: