EGP protokollid o - BGP - (Border Gateway Protocol) (RFC4271) Algoritmi järgi jaotatakse o Distantsvektor-marsruutimisprotokollid (distance vector) RIP,IGRP,EIGRP, BGP o Sideliini-oleku marsruutimisprotokollid (link-state) OSPF, IS-IS Distantsvektor-marsruutimisprotokollid Baseeruvad Bellman-Fordi algoritmil Iga marsruuter kuulutab naabermarsruuteritele välja võrke, mida ta teab o on vahetult ühendatud või o on marsruudi õppinud naabermarsruuteritelt Iga võrgu kohta näidatakse ka meetrika o meetrikaks tavaliselt HOP-de (läbitavate marsruuterite) arv Õpitud marsruudid ununevad mingi (kontroll)aja möödudes, seepärast uuendatakse neid kindla aja tagant ... nõrkused Konvergentsi saavutamine võib võtta aega võimalik marsruutimistsüklite tekkimine
Autonoomsüsteemi tähistab ühene 16-bitine number, mille annab võrgu võrguteabekeskus (NIC). IGRP hakkas rohkem levima seoses suuremate võrkude tekkega kuna RIP sobis vaid väikestele ning keskmistele võrgustikele seoses piirangutega teelõikude arvule. IGRP realiseeriti alguses IP-võrkudes kuid võib töötada ka suvalises võrgukeskkonnas. IGRP on kaugusvektoriga siselüüsi protokoll. Kaugusvektoriga protokolli kasutamisel saadab iga marsruuter regulaarsete vaheaegade järel oma naabermarsruuteritele värskendussõnumina kogu oma marsruutimistabeli või osa sellest. See informatsioon levib kogu võrgus ning kaugusi saab arvutada kõigi sõlmedeni. Stabiilsus tagatakse muudatuste viivituse, tagasiteadistuse tõkestuse ja ennistussõnumitega, mis on juba seletatud RIP-is. Ineter-AS routing ehk autonoomsüsteemide vahelise suhtluse protokollid. BGP (Border Gateway Protocol) on Interneti jaoks loodud AS-ide vahelise marsruutimise protokoll, mis on disainitud ka avastama marsruutimissilmuseid
RIP - Routing Information Protocol, "marsruutimisinfo protokoll" Marsruutimistabel sisaldab järgmised andmed: sihtvõrk, järgmine vahejaam (nt. marsruuter), kaugus (teelõikude, s.t. vahejaamade arvu kujul), taimerid, lipud. RIP hoiab tabelis ainult parimat marsruuti. IGRP - Interior Gateway Routing Protocol, "siselüüsi marsruutimisprotokoll" IGRP on kaugusvektoriga siselüüsi protokoll. Kaugusvektoriga protokolli kasutamisel saadab iga marsruuter regulaarsete vaheaegade järel oma naabermarsruuteritele värskendussõnumina kogu oma marsruutimistabeli või osa sellest. See informatsioon levib kogu võrgus ning kaugusi saab arvutada 17 Arvutivõrgud kõigi sõlmedeni. IGRP kasutab vektormõõtu, mille komponendid on levihilistus (1...224), ribalaius (1200 bit/s ... 10 Mbit/s), usaldatavus (1..
Autonoomsüsteemi tähistab ühene 16-bitine number, mille annab võrgu võrguteabekeskus (NIC). IGRP hakkas rohkem levima seoses suuremate võrkude tekkega kuna RIP sobis vaid väikestele ning keskmistele võrgustikele seoses piirangutega teelõikude arvule. IGRP realiseeriti alguses IP-võrkudes kuid võib töötada ka suvalises võrgukeskkonnas. IGRP on kaugusvektoriga siselüüsi protokoll. Kaugusvektoriga protokolli kasutamisel saadab iga marsruuter regulaarsete vaheaegade järel oma naabermarsruuteritele värskendussõnumina kogu oma marsruutimistabeli või osa sellest. See informatsioon levib kogu võrgus ning kaugusi saab arvutada kõigi sõlmedeni. Stabiilsus tagatakse muudatuste viivituse, tagasiteadistuse tõkestuse ja ennistussõnumitega, mis on juba seletatud RIP-is. Ineter-AS routing ehk autonoomsüsteemide vahelise suhtluse protokollid. BGP (Border Gateway Protocol) on Interneti jaoks loodud AS-ide vahelise marsruutimise protokoll, mis on disainitud ka avastama marsruutimissilmuseid