just eriti pädev. Ta armub oma patsiendi tütresse Emmasse, kellega ta ka lõpuks abiellub. Noor Emma uskus, et armastab Charles'i, kuid elu abikaasana ei ole see, millest ta unistanud oli. Emma hakkab oma meest jälestama, olgugi et Charles on valmis tema jaoks kõike tegema. Emma masendus paneb abielupaari kolima teise linna, et naisele vaheldust pakkuda. Ka emaks saamine valmistab talle pettumust. Ta sõbruneb naabermajas elava Leoniga, kuid taipab siis, et mees armastab teda. Süütundest hakkab ta kohusetundlikuks naiseks ja tõukab Leoni endast eemale, mille tõttu Leon kolib teise linna. See tekitab naises veel suuremat masendust, kuni ta kohtub rikka Rodolphe'iga, kes talle keelt kõrva hakkab ajama ja tahab teda võrgutada. Mehel läheb see läbi ning nad alustavad oma armusuhet. Emma kiindumus muutub ajapikku aga liiga nõudvaks ja ta tahab koos Rodolphiga põgeneda, mis
ootama, kuni ta kinni võeti. Mõistagi hakkasid uurijad koheselt vastust otsima, miks üks pealtnäha mõistlik ja terve pereisa, kel on tublid pojad, korralik kodu ja töötav firma, järsku nii mõistusevastaselt käitus. Valdeku kaitsja, vandeadvokaat Aadu Lubergi sõnul ei olnud mehel varem konflikte hukkunud noormehega, vaid mõned arusaamatused ja konfliktid naabritega. Valdeku poeg väitis uurijale, et naabermajas käinud noored kiusasid tema isa: hoovi visati pudeleid ja loobiti lumepalle. Valdek ise väitis, et maja ees pildistamine oli poiste järjekordne provokatsioon, millega üritati ta õue meelitada, et talle kallale tulla. Seetõttu haaras ta ka kööginoa ja läks end õue kaitsma. Naabermajas elav Priit Muskat peab aga jutte narrimisest ilmseks liialdusteks. Nii Karmo isa Heino Pajuse kui ka Priit Muskati sõnul oli Valdek vähemalt varem rahulik mees, kes ei olnud vägivaldne.
samal ajal Tallinnas, Pääskülas, kus olin endast ühe aasta nooremal sugulasel külas. Sugulase tausta kohta väärib mainimist see, et tal olid analoogsed kogemused venelastega, kuid minust eristas teda see, et tema kodu kõrval majas elas venelaste pere, kellel oli kolm meiega umbes ühevanust poega ning mu sugulane sai nendega enamus ajast päris hästi läbi. Imestasin korduvalt, kuidas ta vene keelt oskas. Mu sugulane ütles, et õppis selgeks vene keele oma naabermajas elavate vene lastega mängides, kellega ta oli põhimõtteliselt koos üles kasvanud. Igatahes mängisime mu sugulasega ja kahe ta eestlasest sõbraga tema maja kõrval asuval tänaval palli. Meist natuke kaugemal mängisid ka vene poisid mingeid mänge, neid poisse oli meist natuke rohkem ja mõned olid meist ka natuke vanemad või vähemalt suuremad. Ühel hetkel lõi keegi meie seltskonnast palli kaugemale ja see lendas üle vene poiste. Pallile läks järgi mu sugulase sõber Mikk
Joobes alaealised sõidukijuhid põhjustasid kokku 18 inimkannatanutega liiklusõnnetust. Noorim joobes autojuht oli 13aastane. Joonis 2. Joobes mootorsõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetuste arv 2. SEADUS JA ALKOHOLI KEELUD / PIIRANGUD EESTIS Alkohol on Eestis kergesti kättesaadav. Küsitluste järgi kulub 68%il vastajatest alkoholi müügikohani jõudmiseks kuni 10 minutit ning 19%il vastajatest võib alkoholi soetada kas oma elumajas või naabermajas asuvast müügikohast. (Lausing, 2007) Alkoholi müüvate kaupluste paiknemistihedus on suurim maakonnakeskustes ja suuremates linnades, jäädes vahemikku 2534 kauplust 10 km² kohta. Erand on Narva ja Kohtla-Järve, kus on vastavalt 11 ja 14 kauplust 10 km² kohta. (Alkoinfo. Alkoholiga seonduvad keelud ja piirangud) Alkoholi müügi, reklaami ja muud sellega seonduvat reguleerivad Eestis peale alkoholi-
2.1 Lihtne saada, lihtne juua Alkohol on Eestis liiga kergesti kättesaadav. Võrreldes Rootsiga on meil 100 000 elaniku kohta 43 korda rohkem alkoholipoode. · Eesti inimestest 25% leiab, et alkohol on liiga kättesaadav. 70% inimestest kulub elukohast lähima alkoholimüügikohani jõudmiseks maksimaalselt 10 minutit. · Tallinnas ja teistes suurtes linnades saab iga kolmas elanik osta nii kanget kui ka lahjat alkoholi oma elumajas või naabermajas asuvast müügikohast. · 2/3 maainimestest ei pea ostusoovi korral kulutama lähimasse alkoholi müügikohta jõudmiseks üle 10 minuti. · Võrreldes näiteks Rootsiga, kus on 100 000 elaniku kohta 4,5 alkoholipoodi, on Eestis sama arvu elanike kohta selliseid poode 195 ehk siis 43 korda rohkem! Mõtlemapanev on ka võrdlus Soome, Islandi ja Norraga. · Euroopa Komisjoni ja mõttekoja RAND uurimus näitab, et Eestis, Lätis, Leedus,
elektromagnetilisi laineid. See kiirgus on tuntud kui elektromagnetiline koormus ning selle maksimaalselt lubatud tugevus on üldjuhul seaduses reguleeritud. Eestis on selleks kiirgusseadus (RT I 2009, 48, 322). Infotöötlusseadmete puhul (PC, printer, faksiaparaat, modem jne), võib see elektromagnetiline kiirgus endas kanda ka hetkel töödeldavat infot. Sellist infot kandvat kiirgust nimetatakse paljastavaks kiirguseks. Kui paljastav kiirgus püütakse kinni teatud kauguses, nt naabermajas või lähedusesasuvas sõidukis, saab selle abil infot taastada. See ohustab andmete konfidentsiaalsust. Reeglina tuleb sellise tegevuse takistamiseks tarvitusele võtta lisameetmed. Paljastav kiirgus võib ruumist lahkuda mitmel erineval moel: - Elektromagnetiliste lainetena, mis levivad vabas ruumis nagu raadiolained. - Juhtmaterjaliga seotud kiirgusena mööda metalljuhte (kaabeleid, kliimasahte, küttetorusid). - Andmekaabli ja paralleelselt jooksva kaabli kattumisel
annaabi.ee 
