Ühiskonna algrakukeseks oli perekond, kellele kuulus talu. 5-10 talu moodustasid küla- kogukonna. Külakogukonnad liitusid kihelkondadeks, need omakorda aga maakondadeks. Varasemal rauaajal (9.-13. saj.) oli Eestis 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Harju, Järva, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eestis säilusid mõned kihelkonnad (mõnede ajaloolaste arvates väikemaakonnad), sest nende asukoha tõttu olid nad vaenlasele raskemini kättesaadavad ja nii polnud nad ühinenud ei naabermaakondadega ega ka mitte omavahel. Sellised väikemaakonnad olid: Vaiga, Mõhu, Nurmekund, Alempois, Soopoolitse, Jogentagana. Ühtset riiki veel eestlastel polnud. Muinaskihelkond (Läti Henriku Liivimaa kroonikas ja Taani hindamisraamatus "kiligunda") oli muinaseestlastel ühte hõimu kuuluvate inimeste ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade või külakondade (Taani Hindamisraamatus "kylaegunda") liit, mida juhtisid üks või
Ühiskonna algrakukeseks oli perekond, kellele kuulus talu. 5-10 talu moodustasid küla- kogukonna. Külakogukonnad liitusid kihelkondadeks, need omakorda aga maakondadeks. Varasemal rauaajal (9.-13. saj.) oli Eestis 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Harju, Järva, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eestis säilusid mõned kihelkonnad (mõnede ajaloolaste arvates väikemaakonnad), sest nende asukoha tõttu olid nad vaenlasele raskemini kättesaadavad ja nii polnud nad ühinenud ei naabermaakondadega ega ka mitte omavahel. Sellised väikemaakonnad olid: Vaiga, Mõhu, Nurmekund, Alempois, Soopoolitse, Jogentagana. Ühtset riiki veel eestlastel polnud. Maakonnad: Linnused Enam-vähem kindlaid 11.-12. sajandi linnuseid on Eestist teada umbes 50, neist umbes pooled rajatigi alles sel perioodil. Sarnaselt siinsetele aladele oli ka suurem osa Euroopa pisilinnustest puust. Kivilinnuseid suutsid püstitada vaid mõnevõrra jõukamad vasallid.
südmustega. Mõi aeg päast Jüiö o üestõsu mahasurumist teevad Sakala 447 eestlased omakorda katset heita endilt häistavat orjuseiket. Jutustuse kangelane sepp Villu, kes algul elab Viljandi komtuuri ja teiste isandatega heas läisaamises ning suhtub rahva kannatustesse kaunis üskõkselt, kasvab südmuste kägus temale osaks saanud üekohtu ajel üestõsjate juhiks. Selleks mõub suuresti kaasa ka episoodiliselt esineva Tasuja üeskutse. Villu rädab läi kogu Sakala, loob sidemeid ka naabermaakondadega ja sepistab relvi üestõsuks. Ta käb Novgorodis, Pihkvas ja leedulaste juures, saades nendelt kindla abistamislubaduse. «Venelased ei karda saksu, sest nad on neid juba sagedasti võtnud,» kõeleb Villu. Et nädata liitlastele oma valmisolekut võtluseks, teevad üestõsnud talupojad toomapäval katset künisekottidesse peidetuna pä aseda Viljandi lossi ja seda vallutada. Kuid Villu mõsja Maie ema Bisti Krõ ot reedab vaenlastele juhuslikult teada saadud
annaabi.ee 
