Selle vana, sugukondliku jagunemise kõrval tekib uues asukohas jagunemine territoriaalseteks piirkondadeks oobideks. Esialgu oli neli oobi, viiendaks sai Amykla territoorium. Lakoonika alistatud rahvastiku orjastamine kiirendas klassikihistumist doorlaste hulgas. Ekstensiivne põllumajandus väikses orus tekitas spartalastel üsna kiiresti maa puuduse, mida suurednas nende sotsiaalne kihistumine. Maapuudus ja sotsiaalne kihistumine sundisid spartalasi vallitama põllumajanduslikku naabermaakonda Messeeniat, mis asetses lääne pool Taygetoni mäeahelikku. Raske I Messeenia sõda oma kaashõimlaste Messeenia doorlastega lõpes spartalaste võiduga, kes sundisid alistatud messeenlasi andma võitjaile poole saagist. I ja II Messeenia sõja ajal, VIII-VII saj., kujunes lõplikult välja Sparta riik orjandusliku aristokraatia kujul, kus valitses sõjaväeline korraldus, mis pidi kindlustama Lakoonika ja Messeenia vallutatud rahvastiku ekspluateerimist.
Maakonna loodeots asub aga kuulsal Kõrvemaal ehk VaheEesti tasandikul. Asendist ja maastikust tingituna on RoosnaAlliku valda tekkinud «Eestimaa kukal», veelahe, kust lõuna poole jäävate allikate, ojade, kraavide ja jõgede vesi valgub Pärnu lahte, Põhja Järvamaa kannab aga oma veed Soome lahe suunas. Suuruselt asub Järvamaa maakondade reas üheksandal kohal. Seda, KeskEestisse jäävat ligi 2700 km² suurust ala, piirab kuus naabermaakonda: piirid põimuvad Harju, LääneViru, Jõgeva, Viljandi, Pärnu ja Raplamaaga. Maakonnakeskusest Paidest on enamvähem võrdsed vahemaad mitmete teiste maakondade keskusteni. Nii võib Paidest keskeltläbi tunniga sõita Tartusse (103 km), Pärnusse (99 km), Tallinnasse (93 km), Rakverre (84 km) või Viljandisse (71 km). Kaugemale jäävad Haapsalu (153 km), Valga (152 km), Jõhvi (150 km), Põlva (149 km). Seega võib Järvamaad pidada Eesti keskpunktiks. LOODUS
Võitjad jagasid omavahel saadud saagi ja võetud vangid ning pöördusid tagasi Liivimaale. Sõjakäik Järvamaale 1212. aasta alguses tungis järjekordne riialaste kogutud sõjavägi Eestimaale. Läti Henriku hinnangul osales selles 8000 meest, neist pooled sakslased, ülejäänud liivlased ja latgalid. Läbi Ugandi liiguti Jogentaganasse, kus sakslased eelmise lahingupaiga juurde laagrisse jäid, samal ajal kui liivlased ja latgalid suundusid naabermaakonda Vaigat rüüstama ja peatusid sealse Somelinde linnuse juures. Järgmisel päeva järgnesid sinna ka sakslased. Pärast kolmepäevast Vaiga laastamist mindi edasi Järvamaale, mida samuti kolm päeva rüüstati. Tagasi Liivimaale suunduti läbi Mõhu ja Nurmekunde maakondade, mille külad pandi põlema, ja üle Võrtsjärve jää. Novgorodi, Pihkva ja Toropetsi vürstide sõjakäik Varbolasse Läti Henriku kohaselt tegi sakslaste retkest kuulnud Novgorodi vürst Mstislav
kohustatud andma oma sõjajõud spartalaste käsutusse. Perioikide hulgast võrsusid ka Sparta käsitöölised. Poliitilisi õigusi perioikidel kui mittekodanikel polnud. Lakoonika lõunarannikul paiknenud Helose elanikke aga perioikide hulka ei võetud nad orjastati ja neist said heloodid (heilotes termin võib tähendada "alistatuid"), kes sunniti harima spartalaste põlde. 8. sajandi lõpul ründasid spartalased ka läänepoolset naabermaakonda Messeeniat ning alistasid sellegi. 7. sajandi keskpaiku tõusid messeenlased Sparta vastu üles, kuid said lüüa. Selles nn teises Messeenia sõjas innustas spartalasi võitlema kuulus lahingulaulik Tyrtaios, kelle värsid, mida spartalased hiljemgi au sees pidasid, on ühtlasi esimesed, kus kujutatud võitlust hopliidifaalanksina. Me ei tea, milline oli messeenlaste staatus enne ülestõusu, kuid selle mahasurumise järel suruti neist enamus heloodistaatusesse nagu varem Helose elanikudki.
annaabi.ee 
