kõige pahaloomulisem (Podar jt 1988). See kuulub neuroendokriinsete kasvajate gruppi. Sellele grupile on iseloomulik toota bioaktiivseid aineid, mis võimaldavad esile kutsuda paraneoplastse sündroomi. Sellele sündroomile on iseloomulik sümptomite kompleks, mis ei sõltu kasvaja enda paigutusest, suurusest või kasvukiirusest organismis, vaid kasvajarakkude poolt produtseeritavate bioaktiivsete ainete toimest naaberkudedele (veresoontele, südamele). Oma kiire ja agressiivse kasvu juures allub väikeserakuline kopsuvähk keemiaravile ja kiiritusravile, mis on selle kasvajatüübi põhilisteks ravimeetoditeks (Labotkin 2004). Kemoteraapia kutsub esile märgatava regressiooni, kuid saavutatud tulemus on tavaliselt ajutine (Haagedoorn jt 1996). TEKKEPÕHJUSED Kopsuvähi tekkes on oluline roll suitsetamisel, mis suurendab umbes 30 korda haigestumiseriski ning eriti neil inimestel, kes suitsetavad sigareid
Healoomulised ajukasvajad ei sisalda vähirakke. Tavaliselt on võimalik healoomuline kasvaja eemalda: tagasi kasvab ta harva. Healoomulise kasvaja äär või serv on selgelt nähtav. Healoomuliste kasvajate rakud ei tungi ümbritsevatesse kudedesse ega levi keha teistesse osadesse. Samas võivad healoomulised kasvajad avaldada survet aju tundlikele piirkondadele ning põhjustada tõsiseid terviseprobleeme (koljusisese rõhu tõus, ajukompressioon, surve naaberkudedele jms). Väga harva võib healoomuline kasvaja muutuda halvaloomuliseks. Pahaloomulised ajukasvajad sisaldavad vähirakke. Pahaloomulised ajukasvajad on tavaliselt tõsisemad ja tihti eluohtlikud. Suure tõenäosusega kasvavad nad kiiresti ja tungivad ümbritsevasse tervesse ajukoesse või avaldavad sellele survet. Väga harva võivad pahaloomulise ajukasvaja rakud sellest irduda ja levida teistesse peaaju osadesse, seljaajusse või isegi teistesse kehaosadesse.
kasvajad. Nimelt kudede mahu muutus ehk hüpertroofia ja kudede taastumine ehk regeneratsioon pole veel kasvaja. Kasvajaliseks ehk blastomeerseks kudede kasvuks loetaks sellist protsessi, kus kudede normaalne kasv asendub progresseeruva kontrollimatu kasvuga ja muutub ka kudede funktsioon. Kasvajate üldine jaotus toimub hea- ja pahaloomulisteks, kusjuures nende eristamine toimub kudede kasvu iseloomu järgi. Healoomulised on sellised, kus kasv toimub suhteliselt isoleeritult, ei levi naaberkudedele ega kasva neist läbi, vaid ainult nihutab naaberkudesid. Surve veresoontele või närvidele võib küll häirida naaberkoe või elundi talitlust, takistada nõrede liikumist jm. Iseloomulik on seega teatud ühe koe ekspansiivne kasv. Healoomulise kasvaja rakud on vähem atüüpilised, see tähendab sarnasemad põhikoe rakkudele. Kasv on aeglasem ja kasvaja ei anna siirdeid ehk metastaase. Healoomuline kasvaja on sageli ümbritsetud kapsliga, teda on suhteliselt lihtne eemaldada.
annaabi.ee 
