Ent inimrituaalid peegeldavad 8 selgesti loomade rituaalkäitumist, teenides ka sarnaseid funktsioone. Selle põhjus on ilmselt füsioloogilistes universaaliates. Põhjenduseks slaidil 72.aastast pärinev füsioloogiline mudel. Sümpaatiline närvisüsteemi osa seostub stressi ja rahulolematusega. Parasümpaatiline osa vastupidi rahulolu ja positiivsete emotsioonidega. Rudolf Otto püha ja relgigioossuse kogemus/mysterium tremendum et fascinans. Käsitleb kogemust, mis on ühel ajal õõvastav ja sügavat rahulolu pakkuv. Kui see nüüd seotstada füsioloogilise mudeliga, siis on selge, mis ta mõtles. Korraga peavad aktiveeruma mõlemad autonoomse närvisüsteemi osad sümpaatiline ja parasümpaatiline. Religioossed kogemused tihti liidavad vastandid, et anda edasi seda, kui midagi on eriti-eriti ülev(seda me teeme ka tavaelus ,,jube tore")
Õppis kingsepaametis. Selliks olemise ajal matkates luges palju usulist kirjandust, eriti poleemilist. Tutvus Weigeli kirjutistega, Paracelsuse traktaatidega. Hakkas ise agaralt mõtteid levitama. 1599 sai meistriks Görlitzis. Asus kirjutama. Esimene raamat "Aurora ehk koidupuna" (1610) - äratab laialdast tähelepanu, populaarne müstilises seltskonnas, vaimulik seltskond keelas ära. Boehme lubas mitte enam filosofeerida. 1619 hakkas uuesti kirjutama. "Jumaliku elu kolmest printsiibist", "Mysterium magnum", "Facit viva". Boehme keelatakse, tal kästakse vaikida. Boehmel segu mitmetest vaadetest. Autodidakt. Ütles, et tõeline tunnetus on võimalik ainult lihtsameelsetele. Luthergi olevat end tajunud lihtsa mungana. On vaja ehtsamat tõetundmist - uut koidupuna. Kirjutas saksa keeles, võttis uusi sõnu kasutusele (N: ichheit, selbstheit). Panteism - jumal on kõikjal. Jumal on maailma sügavam aluspõhi. Kust pärineb see kurjus? - see on müstikute raskeim küsimus
sisemine aje pöörduda selle poole, vast isegi iha mingil moel see enda omaks muuta." (OTTO 1992:31) Nagu eluliste nähtuste puhul ikka, nii ka antud kogemusi kirjeldades on raske määratleda piiri, kus minoorne ehk hirmutav kogemus läheb üle mazoorseks ehk rõõmustavaks. Kuid numinoosseid kogemusi võib olla ka täiesti teistsuguseid, mille iseloomustamiseks kasutatakse terminit fascinosum. ,,Nii erinevad kui taolised meeleseisundid iseenesest ka on, kogetakse kõigis neis mysterium`it selle elutähtsal, positiivsel ja spetsiifilisel moel; kui midagi, mis valab inimese üle võrreldamatu õndsusega; kuid sellisega, mille tegelikku iseloomu ei suuda ta sõnadega kirjeldada ega mõtetesse panna, vaid võib tunda ainult läbi otsese ning elava kogemuse." (OTTO 1992:33) Taolist kogemust kirjeldatakse Otto sõnul veel kui "joovastavat rõõmu" või "nirvaanat" jne. 101
annaabi.ee 
