Tractus spinoreticularis - KULGLA Tractus corticospinalis lateralis - KÜLGMINE KULGLA Tractus rubrospinalis - KULGLA Funiculus ventralis KÕHTMINE VÄÄT ainukesed alanevad Tractus corticospinalis ventralis - KORTIKOSPINALIS EESMINE KULGLA Tractus tectospinalis TEKTOSPINAAL KULGLA Tractus vestibulospinalis VESTI.... KULGLA Encephalon - 1. Telencephalon (cerebrum) - 2. Diencephalon - 3. Mesencephalon - 4. Metencephalon - 5. Myelencephalon - Prosencephalon (1+2) - Truncus encephali (3+4+5) - Cerebellum -
- neuraaltoru kraniaalne osa laieneb esmalt 3ks primaarseks ajupõieks: eesaju – prosencephalon (suuraju + vaheaju) keskaju – mesencephalon (keskaju) rombaju – rhombencephalon (tagaaju + järelaju) - esimene ja kolmas põis jagunevad omakorda kaheks -> tekib 5 sekundaarset ajupõit: otsaju – telencephalon vaheaju – diencephalon keskaju – mesencephalon tagaaju – metencephalon järelaju – myelencephalon - need on samanimeliste ajuosade algmeteks - neuraaltoruõõnest areneb ajuvatsakestesüsteem Fleksuurid - peaaju kasvab nii laiuses kui pikkuses - seoses intensiivse pikikasvuga, tekib keskajufleksuur (E8) ja turjafleksuur (E9) – kumerus dorsaalsuunas - sillafleksuur (E10) – kumerusega ventraalsuunas - edaspidist kasvu iseloomustab otsaju võimas areng paarilised poolkerad kasvavad eest tahapoole katavad lõpuks peaaju ülejäänud osasid
polarisatsioon (BMP, SHH) Imetajate neuraaltoru anterioorsesse ossa moodustub esialgu kolm laienenud ajupõiekest: eesaju (Prosencephalon), keskaju (Mesencephalon) ja rombaju (Rhombencephalon). Hilisemas arengus jaguneb eesaju otsajuks (Telencephalon; suuraju, hippokampus, haistesagarad) ja vaheajuks (Diencephalon; silma vesiikulid, hüpotaalamus, taalamus). Rombaju omakorda tagaajuks (Metencephalon; väikeaju, ajusild ) ja piklikajuks (Myelencephalon) Dorsaalne-ventraalne polarisatsioon 36 Ventraalne osa on mõjutatud seljakeeliku mesodermis (notokordis) sekreteeritud signaalmolekulidest (nt Sonic hedgehog -SHH) ning dorsaalne osa epidermisest pärinevatest TGF-β perekonna valkudest SHH indutseerib neuraaltoru ventraalseid rakke moodustuma alusplaadi, mille rakud omakorda sekreteerivad SHH, tekitades SHH gradiendi (SHH kontsentratsioon kõrgeim neuraaltoru ventraalsemas osas)
intensiivsuse (aju aktiivsuse) mõõtmist eralduvate positronide loendamise kaudu. Aju piirkondliku verevoolu kaardistamine (rCBF) annab ettekujutuse aju teatud osa aktiivsusest teda läbivat vere hulka mõõtes. PEAAJU STRUKTUURID Ajutüvi Ajutüvi (truncus encephali) paikneb seljaaju (medulla spinalis) ja otsaju (telencephalon) vahel. Ajutüve koosseisu kuuluvad järelaju (myelencephalon) ehk mõnikord ka piklikajuks (medulla oblongata) nimetatav aju osa, tagaaju (metencephalon), keskaju (mesencephalon) ja vaheaju (diencephalon). Järelaju (myelencephalon) juhib hingamist ja südamelihase rütmilisi kokkutõmbeid. Tagaaju (metencephalon) koosneb väikeajust (cerebellum) ja selle kaht poolt ühendavast sillast (pons). Väikeaju ei kuulu ajutüve koosseisu. Sild tagab lihaskoordinatsiooni keha vasaku ja parema poole vahel.
3 ja 5-põiekese staadium ja ajuosade moodustumine – neuroblastidest spetsiifilist tüüpi neuronid. Otsaju (telencephalon): ajukoor, basaalganglionid, haistesibulad hippokampus, mandelkeha, Vaheaju (diencephalon) Talamus, hüpotalamus, subtalamus, epitalamus Keskaju (mesencephalon) Keskaju (rhombencephalon) Tagaaju (metencephalon) Ajusild ja väikeaju Üdiaju (myelencephalon) Piklikaju (Peaaju koosneb järgmistest peamistest osadest: ) 15 Migratsioon • Rakkude migratsioon (4-9.ek.) vatsakesteseinast
annaabi.ee 
