248-2 10 10 100 11213 110 106,5 10,65 10,5 248-3 10 10 100 11213 110 106,5 10,65 Proovikehad 247-1, 247-2 ja 247-3 on kivinenud normaaltingimustel, proovikehad 248-1, 248-2 ja 248-3 on kivinenud -18C juures. Survetugevuse arvutamisel on sisse arvestatud paranduskoefitsent 0,95 Kasutatud valemid: Valem 1: V= (m mvees) / v V - proovikeha ruumala [cm3] m -proofikeha mass õhus [g] mvees - proovikeha mass vees [g] vesi - vee tihedus [g/cm3 ] Valem 2: Rs = F / S Rs proovikeha survetugevus [kgf/cm2] F purustav jõud [kgf] S survepind [cm2] Töö järeldused Proovikehade keskmine tihedus oli 2375 kg/m3 , mis viitab tavalisele raskebetoonile (tihedus 1800..2500 kg/m3) [1]. Segu koonusevajum oli 1,4 cm, mis näitab, et segu on väheplastne. [1] Normaaltingimustel kivinenud proovikehade keskmiseks survetugevuseks saime 33,1 N/mm2
m=2,119 kg =m/V = 2,119 / 0,00097 = 2183 kg/ m3 Terassilindri tihedus: m=0,113 kg =m/V =0,11289/0,000016 = 7109 kg/ m3 3.2 Ebakorrapäraste kujudega kehad 3.2.1 Graniit Kuna graniidi poorsus on väike ja vett ta praktiliselt ei ima, kaaluti keha ruumala leidmiseks lihtsalt õhus kaalule asetades ning seejärel vees (riputati traadiga kaalu külge nii, et keha ise oli vees). Saadud kaks massi - m ja m vees- pandi valemisse (4), saadi graniiditüki maht ehk selle ruumala. m= 17,2 g mvees=27,6g V= (m mvees) / v V=(27,6-17,2) / 1 = 10,4 cm3 Valemiga (3) arvutati graniiditüki tihedus. = 27,6 / 10,4 = 2,654 g/cm3 = 2654 kg/m3 Teades, et graniidi absoluutne tihedus on 2695 kg/ m3 [3, lk 47] , arvutati valemiga (8) graniidi poorsus ja tulemused kanti tabelisse 1.4 p = (1 0/) * 100 p = (1- 2654/2695) * 100 = 1,5 % 2 3.2.2 Silikaattellis Silikaattellis imab olulisel määral vett
Puistetiheduse määramine Katse nr. m (g) m1 (g) V (cm3) kg/m³ 1 14263.2 1277.78 2 1485.4 13959.2 10000 1247.38 1244.68 3 13905.2 1241.98 Killustiku terade tiheduse määramine Katse nr. mõhus [g] mvees [g] (kg/m) 1 479.8 298.8 2650.828729282 2 523.4 326.8 2662.258392675 3 549.6 342.2 2649.951783992 Killustiku terastikuline koostis Sõel mi (g) m(g) osajääk Kogujääk Peenusmoodul (mm) 1000 16 15.2 1.52 1.52 1000 11.2 178.6 17.86 19.38
) 14263 1 1278 ,2 1485, 13959 2 10000 1247 1250 4 ,2 13905 1242 3 ,2 Tabel 5-2 Killustiku terade tiheduse määramine Katse ρ(kg/m³ mõhus (g) mvees (g) nr. ) 1 479,8 299 2650 2 523,4 327 2662 3 549,6 342 2649 Keskmine tera tihedus on 2650 kg/m³ 4 Tabel 5-3 Terastikuline koostis malg ( Sõel Osajä Kogujä Peenusmoo mi (m äk äk dul g) (g) m) (%) (%) (%)
104 2 2390 2377 2376 470 47,0 5 47,0 138 3 2387 2382 475 5 47,5 1.6. Tabelites kasutatud valemid 1.6.1. =mõhus / (mõhus - mvees) * 1000, Tiheduse arvutamise valem(6) Tihedus, kg/m3 mõhus - Proovikeha mass õhus, g mvees - Proovikeha mass vees, g 1.6.2. Rs = Fs / A, Survetugevuse arvutamise valem (7) Rs - Survetugevus, MPa F Purustav jõud, N A Survepind, mm2 1.7. Katsetulemustest saadud graafikud 1.7.1. Survetugevuse jaotus Gaussi kõveral (kõikide rühmade katsetulemuste põhjal)
7 Tabel 5.4: Killustiku terade tihedus Immutatud Proovi mass Kuiva proovi Killustiku Killustiku terade Katse proovi mass vees mass õhus terade tihedus kesk. tihedus nr. õhus ρk (kg/m3) ρk (kg/m3) mõhus (g) mvees ( g) mõhus (g) 1 339.5 204.2 250.1 1848.5 1997.1 2 307.8 191.2 250.2 2145.8 Tabel 5.5: Liiva terade tühiklikkuse arvutamine Liiva puistetihedus ρ0L (kg/m3) Liiva terade tihedus ρL (kg/m3) Liiva tühiklikkus ρL (%) 1540
ibi veel kolmas miiiiramine ja arvutatakse aritmeetitine tes(iline kahest l2ihimast tulemusest. Killustiku nlivtihedus porl El leitakse jZirgmiselt: mt ffiah* Pox=ffi6h^ ffi* 'looo ,valem 2, - kus Indhus - killustiku proovi mass 6hus, [g] mvees - killustiku proovi mass vees, [g] Nciide :517,1 g 517,1 Illdhus Por = ffi6h^-ffi-* '1000= Pox: .1000= 260244*26004 Inyss5 = 318,4 g 517,r-318,4 mm Katsetulemused on viilja toodud tobelis 7.2.1. 6.3. Killustiku ttihiklikkuse arvutamine
annaabi.ee 
