A = F s cos Mehaaniline töö Töö ja energia k2 Töö muutuva jõu korral(vedru) Töö ja energia A= 2 A Võimsus Töö ja energia N= = F v t mv 2 Kineetiline energia Töö ja energia Ek = 2 E p = mgh Raskuskjõu potentsiaalne energia Töö ja energia F t = mv - mv0 Jõu impulss Töö ja energia Akasulik Kasutegur Töö ja energia = 100% Akogu M = F l Jõumoment Töö ja energia mvr - mv0 r = M t Impulsimomendi muut Töö ja energia l Pöördenurk Perioodiline liikumine = r
või liikumissuund. 2 seadus: jõud, millega keha liigub on võrdne kehamassi ja kiirenduse korrutisega. F=m*a ehk N=1kg*1m/s² a=F/m Kiirendus, millega keha liigub on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. 3 seadus: kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtustelt võrdsete kuid vastassuunaliste jõududega. F1=-F2 m1a1=-m2a2 energiajäävus võnkliikumisel K=0 =max=mgh K=0 =max=mgh K=max=mv²/2 =0 Energiamuut: A=K-K0=mV²/2-mV0²/2 Mehaaniline töö on siis, kui keha liigub jõu mõjul jõu suunas. A=F*s*cos A=F*s Võimsus on ajavahemik, mille jooksul sooritatakse töö. N=A/t Ühtlane sirgjooneline liikumine: keha läbib sirgjoonelisel teel liikudes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad. s=vt
Toereaktsioon- on aluse või riputusvahendi mõju kehale, vastassuunaline raskusjõuga( risti toestumispinnaga) Takistusjõud Ft Hõõrdejõud Fn Veojõud Fv Raskusjõud Fr (mg) Fr=mg m=Fr÷g10 Toereaktsioon N=F=mg N=-mg Fv-Fh=0 Fr=Fv-Fh Impulss Newoni II seadus N II seadus-füüsikaline suurus on keha massi ja kiiruse korrutist p=mv 1kgm÷s N II seadus (a=)F÷m=v-v0÷t Ft=mv-mv0 Ft= mv Keha impulssi muut on võrdeline jõu ja selle mõjumis aja korrutisega Impulsi jäävuse seadus m1v1+m2v2=m1v1'+m2v2' R=6,4103 M=61024 Keha kaal Kaalu jõuühik Newton Tähis P=mg Keha kaal = raskusjõuga, kui keha on paigal P=m(g+a) Elastsusjõud Tekib kehade deformeerumisel. See on jõud mis püüab keha kuju taastada
Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist, tähis: p, tegemist on vektoriaalse kg m 1 suurusega: p = m v , ühikuks: s . Impulss on suurus, mis määrab ära põrke ''hävitustöö'' Jõu impulss m(v - v 0 ) mv - mv0 F = ma F= = F t = mv - mv0 = mv F t ühik N s t t Impulsi jäävuse seadus Impulsi jaoks kehtib jäävuse seadus suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Seadus näeb valemi kujul välja järgmiselt: , , , , m1v1 + m2 v 2 = m1v1 + m2 v 2 ehk p1 + p 2 = p1 + p 2
Keha impulss Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist, tähis: p, tegemist on vektoriaalse kg m suurusega: p mv, ühikuks: 1 . Impulss on suurus, mis määrab ära põrke s ’’hävitustöö’’ Jõu impulss m(v v0 ) mv mv0 F ma F F t mv mv0 mv F t ühik N s t t Impulsi jäävuse seadus Impulsi jaoks kehtib jäävuse seadus – suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Seadus näeb valemi kujul välja järgmiselt: , , , , m1v1 m2 v2 m1v1 m2 v 2 ehk p1 p 2 p1 p 2
Keha impulss Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist, tähis: p, tegemist on vektoriaalse kg m suurusega: p mv, ühikuks: 1 . Impulss on suurus, mis määrab ära põrke s ''hävitustöö'' Jõu impulss m(v v0 ) mv mv0 F ma F F t mv mv0 mv F t ühik N s t t Impulsi jäävuse seadus Impulsi jaoks kehtib jäävuse seadus suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Seadus näeb valemi kujul välja järgmiselt: , , , , m1v1 m2 v2 m1v1 m2 v 2 ehk p1 p 2 p1 p 2 Impulsi jäävuse seadus kehtib suletud süsteemis (sinna kuuluvad kehad on vastastikmõjus
0 = C3 + C 4 b v0 cos = - C2 m mg b v0 sin = - - C4 b m Siit on lihtne leida, et mv0 C2 = - cos ; C1 = -C2 b m mg C4 = - v0 sin + ; C 3 = -C 4 b b Asendades leitud integreerimiskonstantide väärtused võrrandisse (4.41) saame lõplikult mv0 - bt
K. Impulsi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi koguimpulss on jääv suurus. Impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist: p = mv . Impulssi iseloomustab purustusvõime. Kehale mõjuv jõud F ja impulsi muutus p on omavahel. v - v0 F = ma ; a = ; t (v - v0 ) mv - mv0 mv p F =m = = = . t t t t Siit saame, et impulsi muutus p = Ft . Mida lühema aja jooksul impulss muutub, seda suurem jõud mõjub kehale. Inertsijõuks nimetatakse näivat jõudu, mis mõjub kiirendusega liikuvas süsteemis asuvale kehale. Inertsijõudu nimetatakse näivaks sellepärast, et see pole kiirenduse põhjus, vaid tagajärg.
annaabi.ee 
