absurdne ning määratud hukkumisele. Marx kasutab klassikalise ökonoomika vahendeid. Nagu A. Smith ja D. Ricardo, näitab ka tema, et toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Et töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, teenib kapitalist kasumit tööliste arvelt, seega ekspluateerib töölisi. Marxi enda terminites: ,,Konstantse kapitali ehk masinate ja sisseseadele kulunud raha ning muutuvkapitali ehk töölistele makstava palga summa peab olema võrdne toote hinnaga. Kuna see nii ei ole, on tegemist lisaväärtusega. Lisaväärtuse võtab kapitalist endale. Seda nimetatakse töötajate ekspluateerimiseks. Lisaväärtuse ja palga suhe näitab ekspluateerimise suhtarvu. Kapitalistik kord ei lase õiglasel jaotusel tekkida, kuna ta loob tööpuuduse ja seega tööliste reservväe, kes ootavad võimalust kelleltki töökoht ära võtta, juhul kui saadava palgaga ei olda rahul."
maailmas. Tema suurt panust majandusteaduse arengusse üldiselt ei vaidlustata. Nagu Smith ja Ricardo, nii ka Marx näitas, et toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Kuna töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, siis kapitalist teenib kasumit tööliste arvelt ja seega ekspluateerib töölisi. Kasutades Marxi termineid: konstantse kapitali ehk masinate ja sisseseadele kulunud raha ning muutuvkapitali ehk töölistele makstava palga summa peab olema võrdne toote hinnaga. Kuna see nii ei ole, on tegemist lisaväärtusega. Lisaväärtuse ja palga suhe näitab ekspluateerimise suhtarvu. Alfred Marshall (26. juuli 1842 - 13. juuli 1924) oli inglise üks oma aja mõjukamaid inglise majandusteadlasi. Tema raamat "Principles of Economics" (1890) oli Inglismaal pikka aega oluliseim majandusõpik. Marshalli kõige olulisem pärand majandusteadusele on klassikalise tootmisteooria
tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna arengus eristatakse viit formatsiooni: ürgkogukondlik eraomandit pole orjanduslik Vana-Kreeka, VanaRooma feodaalne keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini kapitalistlik industriaalrevolutsiooni produkt kommunistlik selle esimene aste on sotsialism Lisaväärtus (Marx) tootmisülejääk, millega kapitalist teenib oma kasumi. Konstantse kapitali ja muutuvkapitali vahe on lisaväärtus. Lisaväärtuse võtab kapitalist endale. Seda nimetatakse töötajate ekspluateerimiseks. Lisaväärtuse ja palga suhe näitab ekspluateerimise suhtarvu. Kapitalistik kord ei lase õiglasel jaotusel tekkida, kuna ta loob tööpuuduse ja seega tööliste reservväe, kes ootavad võimalust kelleltki töökoht ära võtta, juhul kui saadava palgaga ei olda rahul
annaabi.ee 
