Iga keha (süsteem), mis on püsivas tasakaalus, hakkab pärast tasakaalust välja viimist võnkuma. Need pole küll ilmtingimata harmoonilised võnked, kuid peaaegu alati on olemas kindel sagedus, mis sõltub võnkumisvõimelise süsteemi parameetritest. Ja nagu tavaliselt, võime konstrueerida protsessi (süsteemi) idealiseeritud mudeli, mis liigub täpselt harmoonilise võnkumise seaduse järgi ning kus kogu "mitteharmoonilisus" viiakse muutuvatesse parameetritesse. 4. Turbulentne voolamine ja reinoldsi arv Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Voolamist, mis pole turbulentne, nimetatakse laminaarseks voolamiseks
(,,Väljalüps suurenes, sest lüpsja tunnetas oma lehmagruppi"). Masingu arvates piisanuks ka sellest: ,,Lüpsja tundis oma lehmi ja lüpsis neilt palju piima". Teatud mõttes üllataval kombel paistavad just paljud loodusteadlased silma võimega end üldkeeles arusaadavalt väljendada, kuigi loodusterminoloogia põhineb suuresti ladina keelel. Ehk just seetõttu, et see on üldkäibelt kadunud ja muutumatu, nii et ladinakeelset terminoloogiat peab elavatesse ja muutuvatesse keeltesse nagunii tõlkima. Sama ei saa aga arstide kohta öelda. Kas arsti juures käivad vaid arstid? Või on see haigete peletamiseks? ,,Gastroenteroloog" kõlab tõesti tähtsalt ja heidutavalt. Aga kui mul kõht valutab, siis lepin ma väga hästi ka kõhuarstiga. Ka kõige hullema valu käes piineldes ei hakka ma oma magu gaster'iks nimetama. Selleks, et üksteisest aru saada, ongi olemas üldkeel, mis peaks vahendama ka erinevate eesti keelte kõnelejaid
Nii võib pleura vigastuse tagajärjeks olla tõsine hingamishäire. Seega on hingamises osalevateks lihasteks roietevahelised lihased ja diafragma; hingamise abilihasteks õlavöötme ja kõhulihased. Normaalse rahuolekuhingamise juures abilihased ei osale. Kopsude inspiratoorsel laienemisel juhitakse atmosfääriõhk haruneva torude süsteemi kaudu gaasivahetuspiirkondadesse. Trahhea kaudu jõuab õhk mõlemasse peabronhi ja jaotub siis bronhiaalpuu järjest peenemaks muutuvatesse harudesse. Kuni terminaalbronhioolideni on hingamisteedel üksnes õhku juhtiv funktsioon. Neile järgnevates bronhioolides on juba üksikud alveoolid, kus toimub gaasivahetus. Seda piirkonda, kus toimub peamiselt gaasivahetus, nimetatakse hingamistsooniks. Bronhide läbimõõtu kontrollib närvisüsteem. Hingamisteede ülesanded: 1. atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel 2. "alveolaarõhu" äraviimine väljahingamisel 3
3)teiste poolt juhitav isik, kes on iseloomulik postindustriaalsele ühiskonnale. Selline isik on vähem kindel selles, kuidas käituda paljudes või isegi enamikus olukordades. Kohandub ja reageerib pidevalt teistega. Eelis: võime kohanduda mitmesuguste olukordadega võimaldab ennetada ja ette valmistada muutuvaid rolle. Puudus: kohandumine võib põhjustada muret ja mina-kriisi. Mina konstrueeritakse ja rekonstrueeritakse järjepidevalt, et sobida muutuvatesse staatustesse ja rollidesse. Kes või mis keegi on, ei ole enam kerge kindlaks teha. 11. Konformse käitumise kujundamine: Aschi eksperiment, kolm faktorit. Konformsus püsikalduvus alluda sotsiaalsetele standarditele. Normid kujunevad läbi sotsiaalse interaktsiooni ja kujutavad endast läbirääkimiste tulemusena kujunenud tegelikkust, mis võrmid inimeste taju ja käitumist. Aschi eksperiment: eksperimendi käigus, mis kujutas endast joonte pikkuste hindamist,
Kui mõelda veel, et iga üksikisiku huvisid tuleb maksimaalselt arvestada, siis oleme juba jõudnudki teatava lõdvalt määratletud utilitarismini (Williams 1973). Singer lisab veel -- väga arukalt --, et tema argument ei tõesta küll sugugi utilitarismi üldkehtivust, kuid kui keegi soovib seda pidada ekslikuks, siis jääb tõestamise koorem kanda kahtlejale (Singer 1979: 13). Lisaks sellele tuleks kahtlejal näidata, et mõni teine moraaliteooria sobiks argielu muutuvatesse oludesse niisama kenasti nagu Singeri poolt visandatud huvil põhinev universaliseeriv utilitarism. Singeri teooria rakendused puudutavad võrdõiguslikkuse küsimusi nagu intelligentsuse tähtsust, rassivahesid, sugupoolte erinevusi ja teisi sotsiaalse positsiooni määrajaid. Peale selle uurib ta loomade õigusi ja tapmist -- näiteks aborti, eutanaasiat ja loomade tarbimist toiduks. Ta käsitleb ka rikaste ja vaeste erinevuse probleemi
annaabi.ee 
