Süsinikurikka pinna paksus on kuni 10 millimeetrit, tavaliselt 2...3 millimeetrit. Eesmärgiks on kõva ja kulumiskindel pind koos pehme ja sitke südamikuga. Tsementiiditakse madala süsinikusisaldusega 0,1-0,2% teraseid, reeglina legeerteraseid, sest protsessi maksumus kaugelt ületab terase enda maksumust, samas kui omadused paranevad märgatavalt. Tsmentiiditud pinnal tekib 0,5 kuni 1,0 millimeetri paksune kiht kus süsinikusisaldus muutut 1% kuni 0,5%ni. Kõvaduse saamiseks tehakse veel karastus ja madallõõmutus. Tsementeerimine viisid : tahke ja gaasiline. 22. Nitreerimine on termokeemiline töötlemine, mille puhul teras-, malm- või titaanisulameist detailide pinnakihti rikastatakse lämmastikuga kõvaduse 23. Valgevask. Messing ehk valgevask on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki. Ei kasutatakse laevanduses messingeid. 24
Ka pütagoorase teoreemis sisalduv väide oli seal juba ammusest ajast tuntud. Kuid kreeklased olid esimesed, kelle jaoks matemaatika polnud üksnes praktiliste arvutusalaste näpunäidete kogum, vaid loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem. Kreeklased olid ka esimesed kes ei rahuldunud matemaatiliste väidete (teoreemide) sõnastamisega vaid pidasid vajalikuks kontrollida loogilise tõestamise teel nende üldkehtivust. Alles Kreekas muutut matemaatika teoreetiliseks teaduseks. KLASSIKALINE PERIOOD (V sajandi algus u 330) Kreeka-Pärsia sõjad 500 478 eKr VI sajandi teisel poolel langesid kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul Pärsia võimu alla. 500 eKr puhkes nende ülestõus, mille pärslased mõne aasta järel karmilt maha surusid. Mileetos hävitati. 490 saatis Pärsia kuningas Dareios mereretke Kreekasse, mis sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa.
Ka pütagoorase teoreemis sisalduv väide oli seal juba ammusest ajast tuntud. Kuid kreeklased olid esimesed, kelle jaoks matemaatika polnud üksnes praktiliste arvutusalaste näpunäidete kogum, vaid loogilistel üldistustel põhinev terviklik süsteem. Kreeklased olid ka esimesed kes ei rahuldunud matemaatiliste väidete (teoreemide) sõnastamisega vaid pidasid vajalikuks kontrollida loogilise tõestamise teel nende üldkehtivust. Alles Kreekas muutut matemaatika teoreetiliseks teaduseks. KLASSIKALINE PERIOOD (V sajandi algus u 330) Kreeka-Pärsia sõjad 500 478 eKr VI sajandi teisel poolel langesid kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul Pärsia võimu alla. 500 eKr puhkes nende ülestõus, mille pärslased mõne aasta järel karmilt maha surusid. Mileetos hävitati. 490 saatis Pärsia kuningas Dareios mereretke Kreekasse, mis sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa.
annaabi.ee 
