Elektrimasinat kasutatakse magnetmaterjalide küllastuspiirkonnas, siis on magnetvootih 1...2 Wb/m2; magnetomotoorse jõu suurendamine suurendab märkimisväärselt magnetvoogu. Magnetiliselt kõvad materjalid omavad suurt koertsiivjõudu; ei ole kasutatavad vahelduvvooluahelates. Magnetiline takistus ehk reluktants väheneb magnetahela pikkuse vähenemisel; magnetahela ristlõike suurenedes. Faraday seaduse kohaselt on juhtmekeerus induktiivne pinge proportsionaalne magnetvoo muutumiskiirusega. Aheldusvoog on määratud magnetvoo ja pooli keerdude arvu korrutisega. Magnetiliselt pehmed materjalid omavad väikest hüstereesisilmuse pindala; omavad väikest jääkmagnetvoogu. Magnetvälja salvestatud energia läheb elektriahelasse tagasi kui vool kahaneb; tekkiva omainduktiivsuse elektromotoorjõu kujul. Vahelduvvoolu efektiivväärtus on siinusvoolul väiksem kui amplituudväärtus; võib olla siinusvoolul kuni 2 korda väiksem kui hetkväärtus. Vool siseneb aku +klemmi
pöördliikumisel, nurkkiiruse vektor kiirusvektori analoog pöördliikumisel, siis võime järeldada, et inertsimoment on massi analoog pöördliikumisel. 6.5 Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand Üldistades valemit (6.13) punktmassilt lõplike mõõtmetega kehale, saame (6.21) põhjal valemi: dL d ( I ) M = = , dt dt (6.22) kehale mõjuva resultantjõu moment suvalise pöörlemistelje suhtes võrdub tema impulsimomendi muutumiskiirusega sama telje suhtes. Kui keha summaarne inertsimoment ajas ei muutu, siis valem (6.22) lihtsustub kujule d M = I = I , (6.23) dt kus on keha nurkkiirenduse vektor. Kulgliikumisel on selle valemi analoogiks Newtoni II seadus konstantse massiga keha jaoks, valem (3.6). Valem (6
kontuure (näit. mähis), siis selle magnetvälja voog läbib samuti juhti. Niisugust magnetvälja nimetatakse juhi omamagnetväljaks ja tema voog omamagnetvoog, mille tähistame , on võrdeline juhti läbiva voolu tugevusega: B=LI. Selle valemis esinevat võrdetegurit L nimetatakse juhi induktiivsuseks. Induktiivsuse ühik on 1H (henri): [L]=1H=1V*s/A Juhis tekkiv eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline juhi induktiivsuse ja voolutugevuse muutumiskiirusega juhis. Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on vastavalt Lenzi reeglile alati suunatud selliselt, et ta püüab takistada juhti läbiva voolu muutust. Eriti suur on induktiivsus suure keerdude arvugaja ferromagneetilisest materjalist südamikuga mähistel. Vool mähises kasvab seda aeglasemalt, mida suurem on mähise induktiivsus. Samuti tekib väga suur elektromotoorjõud voolu väljalülitamisel mähisest, mis
järeldada, et inertsimoment on massi analoog pöördliikumisel. 6.5 Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand Üldistades valemit (6.13) punktmassilt lõplike mõõtmetega kehale, saame (6.21) põhjal valemi: dL d I M , (6.22) dt dt kehale mõjuva resultantjõu moment suvalise pöörlemistelje suhtes võrdub tema impulsimomendi muutumiskiirusega sama telje suhtes. Kui keha summaarne inertsimoment ajas ei muutu, siis valem (6.22) lihtsustub kujule d M I I , (6.23) dt kus on keha nurkkiirenduse vektor. Kulgliikumisel on selle valemi analoogiks Newtoni II seadus konstantse massiga keha jaoks, valem (3.6). Valem (6
annaabi.ee 
