3. andmete kogumine 4. tulemuste analüüs 5. järelduste tegemine ja tulemuste ettekandmine Tuleb otsustada, mida uurida. Mida kompleksem on uuringu kava, seda suuremat finantstoetust läheb vaja andmete kogumiseks ja analüüsiks. Sotsiaalseid fakte e. neid, mida uuritakse, nimetatakse muutujateks. Vastanditena kasutatakse uuringute läbiviimisel konstante, mis on muutumatu iseloomuga karakteristikud. Hüpoteesideks nim teooriast tuletatud muutujatevahelisi seoseid kirjeldavad erilised väited. Muutujatevahelisteks korrelatsioonideks nim muutujatevahelisi seoseid. Sõltumatuteks muutujateks nim neid muutujaid, mis on muutuste põhjuseks teistes muutujates. Sõltuvad muutujad on mingist seaduspärast otseselt sõltuvuses. Muutujate operatsionaliseerimine on muutujate viimine sellisele kujule, et neid saab vaadelda, loendada, mõõta. Ristlõikelisi uurimusi viiakse läbi konkreetsel ajamomendil ja nendele tuleb vaadata kui
Nt võetakse kogu elanike nimekiri ja siis nt juhuslikult valitakse sealt vajalik arv inimesi välja, keda küsitletakse. Tänapäeval tehakse see suures osas ära arvutiga. Samas võib juhtuda, et valimisse satub liialt ühe vanusega, ühest soost vm tunnuste poolest sarnaseid respondente. Mida tähendab vastastikune seos ( ) ning millist tüüpi seoseid eristatakse? Mida tähendab hüpotees? Hüpotees teooriast tuletatud muutujatevahelisi seoseid kirjeldav eriline väide. Mida tähendab kodeerimine kvalitatiivses analüüsis? Kodeerimine tähendab vastuste viimist ühisele alusele nii, et need oleksid hiljem võrreldavad. Mida tähendab diskursuse analüüs? Diskursuse analüüsi keskseks terminiks on "diskursus", mille sisu täpsem piiritlemine sõltub alati konkreetsest teoreetilisest distsipliinist või lähenemisviisist. kriitiline diskursuseanalüüs on tundlik analüüsimeetod, mis võimaldab tuvastada varjatud
tehakse kindalks selle tõenäosus, et tulemus saadi puhtjuhuslikult, st mitte sõltumatute muutujate näol. See peaks olema võimalikult väike. Testitakse paljude spetsiaalselt välja arendatud statistilise analüüsi meetoditega: Keskimste erinevuste võrlemine t-testid usalduspiiride leidmine korrelatsiooni olulisus regressioonianalüüs tihe-või mitmefaktoriline dispersiooni analüüs testimaks sõltumatute muutujate põhiefekte ja muutujatevahelisi interaktsiooniefekte OLULINE Uurimsiandmete töötlemine nende usaldusväärsuse ja tähenduse hindamiseks Tulemused võivad tingimuseti erineda ja puhtjuhuslikult ning juhuslikult saadud tulemust ei tohi teadusteabeks üldistada. Statistikameetodid aitavad kindlaks teha, milline on tõenäosus, et meid huvitava teguri mõju tulemustele tegelikult puudub ja tulemus on saadud juhuslikult. Tõenäosust, et hüpoteesi kinnitav tulemus saadi juhuslikult tähistatakse sümboliga p.
Kvantitatiivsed uuringud: statistika ja ülikeerulised statistilised meetodid, arve võrdsustatakse täpsusega. Kvalitatiivsed uuringud: sõnalised kirjeldused, mitte arvud. 2.5. Millistest etappides uurimistöö läbiviimine koosneb? Viis peamist sammu: Hüpoteeside püstitamine. Sobiva ajalise ja metoodilise raamistiku valik. Andmete kogumine. Tulemuste analüüs. Järelduste tegemine ja tulemuste ettekandmine. 2.6. Mis on hüpotees? Teooriast tuletatud muutujatevahelisi seoseid kirjeldavad erilised väited. Iga hüpotees on konkreetne väide ja seda saab kontrollida vaatlusest kogutud tõestusmaterjaliga. 2.7. Milliseid erinevaid muutujate tüüpe eristatakse ja mis neile omapärane on? Muutujad on sotsiaalsed faktid, mis muutuvad isikult isikule, kollektiivides ja eri aegadel. Vastandiks neile on konstandid. Muutujad on kas sõltumatud või sõltuvad. Sõltumatud muutujad on muutuste põhjuseks teistes muutujates. Tüüpilised on ettemääratletud
annaabi.ee 
