Elastne poolliigend kannab pöördemomenti üle nurga all elastse (enamasti kummist) elemendi deformatsiooni arvel, jäigal võimaldavad seda nuut- või hammasliite lõtkud. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks (liigend on võlli ühes otsas) ja kahekordseteks (liigendid on mõlemas otsas). Muutkiirusliigend(ristliigend): 1)Nõellaagrikauss 2) ja 4)Kahvel 3)Ristmik 5)Flants 6)Stopri soon 7)Stopper Sel le nõellaagritega võlliliigendi osad on hargid (2) ja (4), ristmik (3), nõellaagrid (8), tihendid. Nõellaagritega kausid (1) lähevad ristmiku tappide otsa ja neid tihendavad rõngastihendid
arvel, jäigal võimaldavad seda nuut- või hammasliite lõtkud. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks (liigend on võlli ühes otsas) ja kahekordseteks (liigendid on mõlemas otsas). Joonis 41:Elastne liigend. 1. ja 5.Võllid, 2. Laager, 3. ja 6. Flantsid, 4. ja 7. Metallkestad, 8. Kummikeha. Ristliigend (Joonis 42) . Joonis 42:Muutkiirusliigend (ristliigend). 1. Nõellaagrikaus, 2. ja 4. Kahvel, 3.Ristmik, 5. Flants, 6. Stopperi soon, 7. Stopper, 8. Nõellaager.
Elastne poolliigend kannab pöördemomenti üle nurga all elastse (enamasti kummist) elemendi deformatsiooni arvel, jäigal võimaldavad seda nuut- või hammasliite lõtkud. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks (liigend on võlli ühes otsas) ja kahekordseteks (liigendid on mõlemas otsas). Muutkiirusliigend(ristliigend): 1)Nõellaagrikauss 2) ja 4)Kahvel 3)Ristmik 5)Flants 6)Stopri soon 7)Stopper Sel le nõellaagritega võlliliigendi osad on hargid (2) ja (4), ristmik (3), nõellaagrid (8), tihendid. Nõellaagritega kausid (1) lähevad ristmiku tappide otsa ja neid tihendavad rõngastihendid
Täisliigendid jagunevad asünkroon- ehk muutkiirusliigenditeks ja sünkroon- ehk püsikiirusliigenditeks. Poolliigendid jagunevad elastseteks ja jäikadeks. Elastne poolliigend kannab pöördemomenti üle nurga all elastse (enamasti kummist) elemendi deformatsiooni arvel, jäigal võimaldavad seda nuut- või hammasliite lõtkud. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks (liigend on võlli ühes otsas) ja kahekordseteks (liigendid on mõlemas otsas). 3.3 Ristliigend Muutkiirusliigend (ristliigend) 1. Nõellaagrikaus, 2. ja 4. Kahvel, 3.Ristmik, 5. Flants, 6. Stopperi soon, 7. Stopper, 8. Nõellaager. Selle nõellaagritega võlliliigendi osad on hargid 2 ja 4, ristmik 3, nõellaagrid 8, tihendid. Nõellaagritega kausid 1 lähevad ristmiku tappide otsa ja neid tihendavad rõngastihendid. Kausse hoiavad harkides lukustusrõngad 7 või poltidega harkide külge kinnitatud kaaned. Mõnda liigendit on võimalik määrida määrdenipli kaudu