Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused. 2. Millised uusi ajaveetmis- kooskäimisvõimalusi tõi eestlastele omariikluse aeg? 1930.aastatel arenes kohviku- ja restoranikultuur hakati lugu pidama sportlikest eluviisidest. Regulaarne laevaliiklus viis soovijad Soome, Rootsi ja Saksa-, Prantsuse- ja Inglismaale. Levinud oli puhkuse veetmine kuurortlinnades. 3. Mis muutus inimeste igapäevaelus ja mis neid muutisi põhjustas? Linnades ehitati terveid uusi linnajagusid kuhu rahati modernseid elamuid. Ka maal kerkisid moodsad elamud. Vahetati välja kodusisustus, tavaliseks muutusid kodumasinad. 4. Kas 1930.aasate olustikust võib leida ühisjooni rohkem 20.sajandi alguse või lõpu olustikuga. Põhjenda oma arvamust. 20.sajandi lõpu. Inimeste elu läks palju halvemaks.
-6a eluaastast noorukieani; 5. Genitaalne faas kestab noorukieast surmani 4 Erik Erikson (1902-1994) Omas Freudiga sarnast arenguteooriat, kuid püüdis ühendada ajalugu, sotsioloogiat ja psühholoogiat ning leida terviklikku elutsükli sotsiaalpsüholoogilist teooriat ja kirjeldada isiksuse kujunemist sotsiaalsetes tingimustes. Eeldas, et välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutisi. Eriksoni põhiideed olid, et küpsus on identsus ja väljakujunenud eneseteadvus. Ning et inimese arengut ei määra vaid organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid. 1.2.2 Humanistliku psühholoogia teooriad Humanistliku psühholoogia teooriate pooldajad heidavad kõrvale nii õppimisteoreetikute kui ka freudistide determinismi ehk põhjuslikkuse, eeldades, et inimene on spontaanne, iseennast määratlev ja loov isiksus. Abraham Maslow (1908-1970)
sümptomiks, kuna see sisaldab endas püüet kvalitatiivseks progressiks, soovi teha midagi täiesti uut ja enneolematut. Seevastu modernistlik arhitektuur käis teadusliku arenguga rohkem käsikäes, millest annavad tunnistust sellised suunad nagu funktsionalism, kuigi ka see on uuenduslik hoiak mineviku suhtes, nt ornamentide põlgamise näol. Postmodernism (postmodernne)- Selle sõnaga tähistatakse pärast II maailmasõda paljudes eluvaldkondades toimuinud muutisi, mis on mõjutanud inimeste elulaadi, suhet maailmaga ja kultuurilisi harjumusi. postmodernsele ajajärgule vastav suundumus kultuuris: kirjanduses, kunstis, arhitektuuris, filosoofias jne. Kultuuriepohh, mille algus jääb 1960.aastatesse, haripunkt 70-80.aastatesse ja mis järjest uute tunnuste lisandudes kestab tänapäevani.Tänapäeva kultuur on ristand teiste, erinevate maade kultuuridest. Postmodernses maailmas on hirm võõraste kultuuride ees asendunud huviga nende vastu.
annaabi.ee 
