· muusikat iseloomustavad jooned - elab ajaliselt, pöördub inimese tundmuste poole 2. Muusikalised väljendusvahendid: · meloodia, rütm, harmoonia, tempo, dünaamika, faktuur, tämber, vorm 3. Antiikkultuuri tähtsus Euroopa kultuuriloos. · Vana-Kreeka kultuur, kui ,,Euroopa kultuuri häll" · Märksõnadeks demokraatia, filosoofia, isiksustatud jumalad · Läänekristliku kloostrikultuuri tekkimine · Hariduse ja vaimuelu tõus · Kirikulaulu ühtlustamine ja kirja panek · Erinevad muusikavaldkonnad, kuid ei ole kirjalikke tõendeid säilinud 4. Vanakreeka muusika · Vana-Kreeka muusika areng jaguneb nelja ajajärku · arhailine ajajärk 9. - 6.saj.eKr. · klassikaline ajajärk 5. - 4.saj. eKr. · hellenismi ajajärk ~330-146 a. eKr. · Rooma võimu ajajärk ~alates150 a. eKr. · Vanakreeka kultuur ja muusika on Lähis-Ida kultuuri ja muusika vahetu jätk ning samas vaheastmeks kristlikku kultuuri. · Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ja nii peeti esimesteks
Vajadus noodikirja järele tekkis 8.- 9. sajandil seoses Frangi riigi laienemisega, mille käigus püüti väga suurel alal ühtlustada ka jumalateenistuse korda ja kirikulaulu. Laulmine ja pillimäng väljaspool kirikut ei vajanud aga kirja pandud tekste veel sajandeid. Seepärast võib tänapäeval kergesti jääda ekslik mulje, otsekui oleks keskaegses kultuuris eksisteerinud peamiselt kirikumuusika. Tegelikult on põhjust arvata, et kogu keskaja jooksul eksisteerisid erinevad muusikavaldkonnad, mis olid üksteisega tihedas kontaktis, kirjalike allikate nappuse tõttu on seda terviklikku muusikalutuuri aga raske täpsemalt kirjeldada. Gregoriuse koraal Paavst Gregorius I Suur Varakristlikul ajajärgul (6. sajandini pKr) ei kujutanud läänekristlik kirik enesest ühtset korraladatud ja juhitud struktuuri, paikkonniti erinesid liturgia, jumamateenistuste tekstid ja laulud. Alates 6
Kultuuriliselt olid väga aktiivsed 12. Ja 13. Sajand, linnade kiire kasvu ajastu ja gooti arhitektuuri esimene hiilgeaeg. Üleüldiselt oli rahvas väga jumalakartlik. Tolleaegne muusikakultuur oli põhiosas suuline. Vajadus noodikirja järgi tekkis 8. 9. Sajandil seoses Frangi riigi laienemisega, mille käigus püüti väga suurel alal ühtlustada ka jumalateenistuse korda ja kirikulaulu. On põhjust arvata, et kogu keskaja jooksul eksisteerisid erinevad muusikavaldkonnad, mis olid üksteisega tihedas kontaktis, kirjalike allikate nappuse tõttu on seda muusikakultuuri aga raske täpsemalt kirjeldada. 3)KESKAJA KIRIKUMUUSIKA 7. -8. Sajandil kujunes läänekristlikus kirikus välja gregooriuse laul, milles on alati peamised tekst ja sõnum ning mille muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev. Laul on ühehäälne ja saateta ning tekstid on enamasti ladinakeelsed. Selle rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub
annaabi.ee 
