ruumilist kompositsiooni. Lisaks sellele on levinud heliinstallatsioonid ja videoinstallatsioonid, milles esitatakse vastavalt helisid või videomaterjali.Tihti on installatsiooni raske eristada skulptuurist. Installatsioonil võib puududa objekt kui selline, nn videoinstallatsiooni korral esitatakse vaatajale videokujutisi. Erinevalt videokunstist moodustub installatsioon ruumis koosmõjus ruumi, teiste videode või mingite objektidega, videokunstis on teos video ise. Heliinstallatsioon erineb muusikateosest tavaliselt selle poolest, et oluline ei ole mitte helidest tekkiv meloodia või rütm, vaid moodus, kuidas helid üksikult ja koos kõlavad, kuidas toimub nende omavaheline interaktsioon. 8.Spencer Tunick tegeleb massiaktifotode pildistamisega. Elab USA-s, elukutselt ongi aktifotograaf. 14. Kiirfotografilisi taieseid tehkse et tabada midagi mis on kiire, kuid samas kindlasti ilus ja tasub jäädvustamist. Et selle asja ilu me palja silmaga ei näe on leiutatud kiirfotograafia, mis püüab nt
võimalustest, kui nad on aktiivsed ja nende kallal töötavad. Mõned neist, nagu John Locke, Berkeley ja Husserl, on vastupidiselt Platonile väitnud, et lastel puuduvad kaasasündinud võimed ning nad sünnivad hoopis tabula rasa, puhta lehena. On esitletud mitu tulemust, mis osaliselt kinnitavad Platoni teesi, et me sünnime mingite kindlate võimetega ümbritsevat maailma mõista, võimega näha midagi jäävat. Ehrenfels väitis, et üksikud helid ei seleta muusikateosest saadavat elamust. Helide mõistmiseks tuleb neid tunnetada ühises kontekstis, kus kujutatud tervik on suurem kui üksikute osade summa. Wertheimer väitis, et taju toimimise mõttes on inimestel olemas teatud kaasasündinud võimed. Jay Appleton seevastu väidab, et ka inimestel on kaasasündinud mälulaadsed pildid maastikest, mis sobivad kõige paremini elamiseks ning kus end turvaliselt tunda. On kinnitatud, et suure laia võraga puud,
) Tallinnas asutati esimesed lauluseltsid 1820. aastatel lauluõpetaja ja Oleviste organisti Hageni eestvedamisel, ent need ei jäänud püsivalt tegutsema (ka andmed nende kohta on vastuolulised). Püsivamad kooriseltsid pärinevad 19. sajandi keskpaigast: Tallinna Meestelaulu Selts, Tallinna Liedertafel (mehed), Julius Jäkeli segakoor. Teema 9. Rahvuslikkuse küsimus. Ooper ja rahvuslikkus Mis teeb ühest 19. sajandi muusikateosest rahvusliku? Mitte niivõrd see, kas ja kuipalju on seal kasutatud rahvaviise, kuivõrd just see, kuidas tollane publik teda mõistis ja vastu võttis: a) pidi olema vajadus rahvusliku muusika järele, identiteedi otsimine muusikas; b) andekas, väljapaistev helilooja, kelle individuaalstiili hakkab publik vastu võtma rahvuslikuna (Weberi romantiline ooper ,,Nõidkütt" (1821); Glinka ,,Elu....", Smetana koomiline ooper ,,Müüdud mõrsja" (1866); jt.); c) üldiselt pidi teos saavutama ka
annaabi.ee 
