koloriidi julge kontrastsus. Kaunis on rõhutatult ilus, inetu jäägitult võigas. 10. Muusika on kõikidest kunstidest kõige võimekam inimese tundeelu kajastama. Seepärast seadsid romantikud muusika aukohale. 11. Lõputu meloodia on väljendusrikkuse ja avara hinguse taotlus. Nii nimetati viisi, kus harjumuspärast kadentsi ei ilmunud kaua aega. 12. Vabas vormis muusikateosel puudus tihti vormiskeem ja muusikaliste mõtete kulgu määras ainult helilooja fantaasia. Nad püüdsid anda muusikateosele sama sundimatu jutustuse ilme, mis on omane romaanile. 13. Programmimuusika oli sageli väga üksikajalik või seotud kirjandusteostega mille järgi oli kuulajail muusikateoses väljenduv sisu juba ette teada. 14. Romantismiaja heliloojate lemmikzanrid olid poeem, ballett, operett ja mitmesugused tantsuzanris miniatuurid. 15. Suur ooper on Prantsusmaal kujunenud, sinna kuulusid ajaloolise ainestikuga heroilised ooperid, milles suur tähtsus oli massistseenidel ja kooridel. 16
Wagner) ja traditsioonilisem grupp heliloojaid (Schubert, Schumann, Brahms, Verdi) Romantikud hakkasid rahvakunsti koguma, uurima ja loominguliselt kasutama, sest nad pidasid väga oluliseks nn. kohalikku koloriiti. (legendid, muistendid, eeposed, saagad) Vaba tundeväljenduse nimel hülgasid romantikud klassitsismiaegsed ranged vormiskeemid ning lubasid endale mitmesuguseid kõrvalekaldumisi traditsioonidest. Teosed muutusid palju pikemateks .Nad püüdsid anda muusikateosele sama sundimatult vaba jutustuse ilme, mis on omane romaanile. Paljudes romantilistes muusikateostes on loogiliselt arenev sündmustik. Romantikute teoseid võib iseloomustada sõnadega "põgenemine, rändamine". Romantismiajastu heliloojad võtavad zanrid klassitsismist ja töötlevad neid. Romantismiajastu lemmikzanrideks olid soololaul, sümfooniline poeem, sümfoonia, miniatuurid klaverile, ooper(ka juba muusikaline draama). Tänu soololaulu populaarsusele
· Ekspositsioon- teema esitlus · Töötlus- teema arendus · Repriis- korratakse I osa, veidi muudetul kujul. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel, mille esimene osa on alati sonaadivormis. Sonaaditsükkel võib olla 3- või 4- osaline. Erinevad sonaadivormid: · Sümfoonia- sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, neljaosaline · Vamäng- sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, üheosaline, enamasti sissejuahtuse mingisugusele suuremale muusikateosele · Instrumentaalkontsert- sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile ja soolopillile, kolmeosaline, nimi sõltub soolopillist · Trio- sonaadivormis teos kolmele pillile, viiul+ altviiul+ tsello · Kvartett- sonaadivormis teos neljale pillile, 2 viiulit+ altviiul+ tsello Uued suunad 18. sajandi ooperis · Hakati ehitama esimesi avalikke ooperimaju. · 18. sajandi algul valitses nn ,,tõsine ooper", selle kõrvale tekkis nn ,,koomiline ooper".
Muusika esitus Muusikaliselt nauditava esituse aluseks on 2 põhimõttelist võrdväärset komponenti : helilooja poolt kirja pandud partituur ja selle interpreedi poolne tõlgendus muusika väljenduslik komponent. Partituur on oma olemuselt teose konspekt, mis realiseerub muusikana alles esituse käigus. Ingardeni arvates ei ole partituur ja muusikateos kattuvad mõisted.noot sisaldab ainult üht osa teose eksisteerimiseks vajalikku infot, fikseerimata interpreedi panust muusikateosele partituur kui teose mittetäielik realisatsioon. Üldiselt võttes moodustab suure jao ja kogu meie muusikalisest käitumises muusika esitamine. Kitsamas mõttes on aga muusika esitus midagi sellist, kus esitaja või esitajate grupp eesmärgipäraselt mängib muusikat kuulajatele. Kompositsiooniprotsessi võtmesõnadeks : muusikaliste ideede vormimine ja täiustamine. Kuigi idée võib tulla spontaanselt, võib selle arendamine kesta aastaid. Improvisatsioonis ei ole heliloojal