Teose tähtsamate tegelaste iseloomustamiseks kirjutas Berg igale 12-toonilise helirea. 2 vaatus oli tal täielikult valmis. 3-s oli valminud partitsellina (Laiendatud klaviir). Keegi teine ei teadnud selle olemasolust midagi (ainult B lesk). Austria helilooja Friedrich Cerha lõpetas selle. EE oli Pariisis, 1979, dirigeeris Pierre Boulez. Lavastas Patrice Chéreau. 10. Modernism 20. sajandi teisel poolel (täpsemalt 1945-1970). Lühike ülevaade muusikateatrist ja ooperilavastamisest pärast 1945. aastat. Stravinski – neoklassistsist või postmodernismi eelkäija? („Elupõletaja tähelend“ 1951) Pärast 1945. aastat Peale II MS kulgevad edasi 2 suunda: 1. Traditsiooniline Lähtub ekspressionismist (”Wozzek”) ja neoklassitsismist. Esineb ka hilisromantilisi – puccinilikke teoseid. Seda liini võib ka nim. läbiva jutustusega ooperiks (läbiv süžee) 2. Eksperimenteeriv
aastate II poolel 40-50% · Draamateatrit juhtis Ilmar Tammur · Vanemuist juhtis alates 1955. a taas Kaarel Ird, kes oli olnud 1952-1955 Pärnu teatri peanäitejuht · Ugalat juhtis Aleks Sats · Rakvere teatrijuht Kulno Süvalep (1961. Vanemuises) · Pärnu teater oli pärast Irdi lahkumist 1955-1957 peanäitejuhita, 1957-1960 juhtis teatrit Enn Toona, 1960-1962 Arthur Ots · 1965 loodud Noorsooteatrit asus juhtima Voldemar Panso Muusikateatrist: · 2 muusikateatrit Estonia, Vanemuine · Estonias tugevamad lauljad, Vanemuises suurem rõhk näitlemisele ka ooperis · Estonia repertuaaris rohkem klassikalisi oopereid, Vanemuises rohkem uusi, seni lavastamata teoseid · Balletis uudsete väljendusvahendite otsingud varem kui sõnateatris (Estonias Mai Murdmaa, Vanemuises Ülo Vilimaa) · Uudse zanrina tuli repertuaari muusikal Rahvateatrid:
Keskajal väljendus traagika märterlusena. Suurim traagiline figuur on Kristus. Renessansiajal kaasnes traagika inimese individuaalse käitumisega, saavutas kõrgpunkti Shakespeari teostes. Kangelase hukkumise põhjus on tema individualism, mis satub vastuollu ühiskonna normidega. Friedrich Nietzche (1844-1900) ,,Tragöödia sünd muusika vaimust" · Arutleb antiiktragöödia allakäigu põhjuste üle ja kuulutab ette kaasaegse tragöödia sündi (R. Wagneri) muusikateatrist. Hiljem siiski pettus Wagneris, sest ei olnud piisavalt dionüüsoslik. Oli liialt usklik. · Kritiseerib klassikalist (Goethe, Schiller) arusaama kreeklastest ja kreeka kunstist kreeklased ei olnud muretud ja lõbusad, vastupidi, traagilise elutunnetusega rahvas, kelle elu ja kunstiloomingu üle valitsesid kaks jumalust Apollon (käsitöö, teadus, kunst) ja Dionysos (joovastus- vein), meelelisus, häving, traagilisus. Olid pidevalt
annaabi.ee 
