...............................................................6 KOKKUVÕTE..................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Harri Kõrvits oli Eesti üks tähtsamaid muusikateadlasi ja heliloojaid. Harri Kõrvits on avaldanud palju tähtsa mõttelisi laule, ajakirjanduses artikleid ja retsensioone, koostanud raadiosaateid, kirjutanud raamatuid. Ta on rohkem tuntuks saanud oma heliloomingu kaudu. Harri Kõrvits oleks saanud 16. oktoobril 100 aastaseks. 3 HARRI KÕRVITS Harri Kõrvits sündis 16. oktoober 1915. aastal Paides ja suri 9. aprill 2003. aastal Tallinnas
edendavaid projekte (eri kunstiliike põimivad lavastused, meistriklassid, konverentsid jms), teatrikunsti jäädvustamist ja säilitamist. 5. Tutvustage oma sõnadega Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali prioriteete. Toetab professionaalset muusikakultuuri, projektipõhiseid muusikaüritusi, noorte muusikute koolitust, rahvusvahelisi muusika konkurse, loome- ja teadusalane tegevus, loovisikuid, heliloojaid, arranžeerijaid, muusikateadlasi ja nende enedetäiendamist (stipendiumid, auhinnad). Eesti heliloomingi levitamist ja jäädvustamist. Toetab ühinguid ja institutsioone, kes edendavad muusikakultuuri ja muusikaalast rahvusvahelist suhtlust. Muusikategelaste mälestuse jäädvustamist. 6. Tutvustage oma sõnadega Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali prioriteete. Prioriteedid on avalikud kultuurisündmused, regionaalsed kultuurielu edendavad sündmused ja projektid
viimase hetke ,,päästmisest" pajatavad. See on ainuke kord, kus tõsised muusikalised piirangud suutsid üle elada ettevalmistavad arutelud ja jõuda üldkoguduste aruteludeni. Pole üllatav, et varasemad muusikateadlased sageli ignoreerisid seda katset muusikale keeldu 8 kehtestada, ja isegi kui nad seda märkasid, tõlgendasid nad seda valesti sest see katse oli üks osa Trento aruteludest, mis enam muusikateadlasi ei huvitanud naisordude reform. Legaadid olid juba varakult, 1562. aasta sügisel, andnud korralduse Modena piiskopile Edigio Foscararile ja Gabriele Paleottile hakata töötama religioossete ordude reformi kallal. Sama aasta oktoobris visandas Paleotti nunnakloostrite dekreedi mustandi. Tundub, et see teema jäeti kõrvale kuni 1563. aasta kiirete päevadeni, kui 24. sessiooni problemaatika oli ikka veel peateemaks. Delegaatidele anti 20. novembril vähem kui 10 päeva pärast 24
annaabi.ee 
