"Laulev revolutsioon" oli ilmselt ainulaadne nähtus maailmas, kus rahvas avaldas oma meelsust lauluväljakul, lauldes, mitte relvi täristades. Olgu siinkohal lisatud, et läbi raskete aegade, 1940.-ndatest kuni 1980. aastate lõpuni oli omamoodi rahvajuhiks just koorijuht (ja helilooja) Gustav Ernesaks (1908-1993). Muusikaseltsidest said teatrid ja kontsertorganisatsioonid Tähtsad eesti muusikakultuuri arengus on XIX sajandi teisel poolel loodud muusikaseltsid. Neist kaks, Estonia Tallinnas ja Vanemuine Tartus (mõlemad asutatud 1865), saavad olulisteks nii kutseliste teatritena kui ka kontsertorganisatsioonidena. Mõlemas seltsis hakkas üsna kiiresti arenema ka muusikateater. Vanemuise teatri- ja kontserdimaja valmis 1906, hävis 1944 Tartu pommitamisel. 1967 avati samal kohal uus teatrihoone, mõni aasta hiljem ka kontserdisaal, mis renoveeriti 1998. Estonia avati teatri- ja kontserdimajana
kolmanda sektori koostöö. Eesti ühiskond hakkas oma kodanikualgatuslikke ühendusi looma eelkõige Saksa ja Soome eeskujul. Omariikluse puudumise tõttu kujunesid kodanikuühendused kultuuriliseks alternatiiviks võõrriiklikele võimustruktuuridele, andes eestlastele võimaluse omal maal end vaimselt edendada ning rahvusena säilitada ja omariikluseks ette valmistada. XIX sajandi teisel poolel loodi Eestis massiliselt inimeste erinevaid ühendusi ja seltse (muusikaseltsid, põllumeeste seltsid, karskusseltsid, näiteseltsid jne). Ka aastail 1920-1940 oli kodanikualgatuslike ühenduse sünd ja tegevus aktiivne. Pärast 1934. aasta riigipööret suruti poliitiline kodanikualgatus kodade süsteemi korporatiivsetesse raamidesse, kuid 1936. aastal loodud Ühistegevuskoja tegevuse tõttu olukord normaliseerus. 1940. aasta nõukogude okupatsioon lõpetas igasuguse organiseeritud kodanikualgatuse:
rahvaluule kogumine, sest vanem rahvamuusika hakkas ununema. C.R.Jakobson, A.Thomson ja K.A.Hermann algatasid aga suure rahvaviside kogumise. 6) eesti autorite helilooming asjaaarmastajad-h. rikastasid eesti keelset repertuaari. Tähtis roll rahv. Liikumises oli ka seltsidel. Õpetatud Eesti seltsi ülesanne oli eesti ajaloo, keele ja maa tundma õppimine; esimene eesti kõrgem kool oli Aleksandrikool, mille heaks korraldati kontserte ja näitemönge. Nendest arenesid välja hiljem muusikaseltsid e. Laulu- mänguseltsid (Tartus Vanemuine, Tallinnas Estonia ja hiljem Viljandis Ugala ja Narvas Ilmarine ja Pärnus Endla).Eesti Kirjameeste peaeesmärk oli päästa ununema kippuvat vaimuvara. Seltside abil arendati kooride tegevust, eitati keelpillimuusikat, korraldati rahavalgustuslikke koosolekuid, tehti ka mõisnike vastast tööd. Eriti paistis silma Vanemuise tegevus selle esimeseks eesmärgiks oli esimese üldlaulupeo ametlik korraldamine (1869). Laulu peod
annaabi.ee 
