Huvialaringe peetakse ka õppimise üheks osaks (huvihariduseks), nii et kirjeldan ka seda. Pealegi koduleküljel on öeldud, et "Kroonuaia koolis on klassivälisel tegevusel märksa kaugemale ulatuv tähtsus kui ainult õpilaste vaba aja sisustamine. Ka klassivälise töö korraldus teenib korrektsioonitöö eesmärke." "Tundide väliselt on õpilastel võimalik vaba aega sisustada järgmistes huvialaringides: · kangakudumise ring, · kunstiring, · meisterdamise ring, · muusikaring, · estraadilauluring, · poiste spordiring. Huvitöö teised üldeesmärgid on: 1. laste vaba aja võimetekohane ja huvipakkuv sisustamine 2. õpilaste arengupotentsiaali leidmine ja arendamine 3. lisateadmiste ja oskuste andmine 4. koostööoskuste arendamine 5. vastutustunde kasvatamine 6. lastele eduelamuse andmine ning selle läbi nende enesehinnangu tõstmine 7. ülekooliliste ürituste kaudu traditsioonide ja ühtsustunde loomine 8. preventsioon" Nõustamine 1998
Päevakeskus allub sotsiaalministeeriumile ning riiklikult finantseeritud kohti on asutuses 16. Päevakeskus osutab igapäevaelu toetamise teenust. Päevakeskusel on välja töötatud igapäeva toetamise plaan, mis allub töökorrale, kodukorrale ning päevakavale. Üldtööplaan koostatakse kaks korda aastas. Päevakeskuse noortel on võimalik osaleda kolmes huviringis: 1. Kunstiring õpetajaks Ene Udevald 2. Puutööring õpetajaks Aivar Tamla 3. Muusikaring Helge Mett Kõik õpetajad/tegevusjuhendajad peavad juhenduma oma tööplaanidest, mis on kooskõlastatud töökorraga. Päevakeskuses töötab igapäevaselt kolm inimest, kaks tegevusjuhendajat ja üks tegevusjuhendaja abi. Päevakeskuse klientidele korraldatakse ka üritusi nagu vastlapäev. Käiakse näitustel, ekskursioonidel, jalutamas vabas looduses korraldatakse laagreid jne. Ekskursioonidel on nad käinud Põlvas, Ida- Virumaal, Elistveres, Paunveres. Suve laagrites on nad käinud
Hotellis. Kuna ka seda nime pole ei A. Mutsu uurimuses ega ka V. Ojakääru raamatutes mai- nitud, toogem siinkohal mõningad andmed tema kohta. 296 I. Laaban valdas peale emakeele rootsi, prantsuse, itaalia, hispaania, saksa, inglise, vähemal määral ka taani, norra, hollandi ja vene keelt (ibid). 297 Visarkiv’i teaduri Roger Bergneri intervjuu siinkirjutajale 16.05.2006 Stockholmis. 298 Nii meenutas Aino Tamjärv, et gümnaasiumipäevil, kui reaalgümnaasiumi muusikaring organiseeris kohtu- misi Elfriede Lenderi tütarlaste erahumanitaargümnaasiumi õpilastega, kus tema õppis, esines I. Laaban alati klaveril, mängides Skrjabini, Stravinski või mõne muu kaasaegse helilooja loomingut. Talle ei istunud romantiline muusika. Samast allikast on teada ka tema suur huvi kunstiajaloo vastu juba gümnaasiumipäevil. (A. Tamjärve intervjuu siinkirjutajale 17.05.2006 Stockholmis). 299
annaabi.ee 
