levimisel ei esine võnkumisenergia kadu. See kehtib homogeenses on 0 keskkonnas. Seisev laine?Sellist lainet kus paisudes toimub võnkumine maksimaalse amplituudiga. Seejuures ei esine näivat liikumist piki lainet nimetatakse seisvaks laineks. Seisvate lainete rakendusala on väga lai. Eriti suur tähtsus on neil akustikas. Ka igas muusikariistas tekib seisva laine seisund ,kui see heliseb XXX Mis kirjeldab keha inertsust pöörleval liikumisel?Inertsimoment iseloomustab keha inertsust pöörleval liikumisel. I = mMis seaduspärasusi rakendavad piruetti tantsijad?Kui mingisugusel põhjusel muutub süsteemi inertsimoment ,siis peab vastupidiselt muutuma (kasvama ,kahanema) nurkkiirus (pöörlemiskiirus). Pirueti sooritaja peneb end pöörlema eemale sirutatud jala ja kätega. Jala ja käte lähendamisel kehale inertimoment väheneb
7) Ringsagedus, e.nurksagedus sumbuva võnumise korral?(millest sõltub?) = 0 - 2 , - sumbuvuse tegur. Märgataval sumbuvusel keha võngub väiksema 2 nurksagedusega kui on 0 8) Seisev laine? Sellist lainet kus paisudes toimub võnkumine maksimaalse amplituudiga. Seejuures ei esine näivat liikumist piki lainet nimetatakse seisvaks laineks. Seisvate lainete rakendusala on väga lai. Eriti suur tähtsus on neil akustikas. Ka igas muusikariistas tekib seisva laine seisund ,kui see heliseb XXX 1) Mis kirjeldab keha inertsust pöörleval liikumisel? Inertsimoment iseloomustab keha inertsust pöörleval liikumisel. I = m 2) Mis seaduspärasusi rakendavad piruetti tantsijad? Kui mingisugusel põhjusel muutub süsteemi inertsimoment ,siis peab vastupidiselt muutuma (kasvama ,kahanema) nurkkiirus (pöörlemiskiirus). Pirueti sooritaja peneb
tantsude saateks kui ka sidepidamise vahenditeks naabersuguharudega. Muusikat oli vaja ka üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. Üsna pea taipasid muistse aja pillimehed, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpillid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast). Teiste varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud (pilliroog, torukujulised luud), samuti merikarbid, mida kasutati arvatavasti signaliseerimiseks. Puhkpillide areng algas vile- ja pasunataolistest pillidest, mis valmistati õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest.
· Esimeseks rütmipillideks kasutati käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist. · Muusikat oli vaja üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. · Üsna pea avastati, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. · Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpullid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast). · Varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud (pilliroog, torukujulised luud), samuti merikarbid, mida kasutati arvatavasti signaliseerimiseks. · Kohe peale seda hakati tasapisi avastama esimesi puhkpille.
annaabi.ee 
