Milliseid 5. põlvkonnale iseloomulikke jooni leiad Sumera loomingust? Seos multimeediaga, stiililised piirangud puuduvad, live-elektroonika kasutamine Millise rock-bändiga alustas Erkki-Sven Tüür? In Spe Kuidas on mõjutanud see tema klassikalist loomingut? Teostes on rütmiline pool Raimo Kangro: kuidas muutuvad väljendusvahendid 3 helilooja poolt loodud muusikalises portrees? Urmas Sisask ja tähistaevas: 6. põlvkond Üldiseloomustus: 1990. aastate algul eesti muusikapilti ilmunud noored heliloojad tõid endaga kaasa värsket mõtlemist. Paljud neist on end täiendanud mitmel pool maailmas, nende helikeel on aga siiski kujunenud siinse traditsiooni pinnal. Suur osa selle põlvkonna heliloojaist hoiavad oma loomingus tähelepanu keskmes kõla kõlakäsitlus on sageli väga peen ja keskendub peentele nüanssidele. Peaaegu täiesti puudub kahe varasema põlvkonna muusikat iseloomustanud aktiivne ja motoorne rütmipulss. Noore põlvkonna heliloojate
(Vt eelmist küsimust) Romantismis oli dünaamiline võimsus palju suurem, heli jõuline liikumine vaikse ja valju vahel. 9.Iseloomusta rahvamuusika mõju romantikute heliteostele. Too 3 näidet. Romantikud tundsid huvi vähemtuntud või mängitud rahvaste muusika vastu. Kasutati palju ka idamaist koloriiti, nt Rimski-Korsakov „Šeherezade“. Heliloojaid otsisid uusi intonatsioone originalloomingus (meloodia, rütmika, harmoonia) ning rikastas suurel määral Euroopa üldist muusikapilti. 10.Missugune oli romantismiajastu heliteose meloodia? Iseloomusta vähemalt 3 omadussõnaga. Meloodia oli alati lauldav ning see oli emotsionaalne ja väljendusrikas. 11.Seleta lahti mõisted kromaatiline- pooltoone sisaldavad kooskõlad dissoneeriv- ebaharilik, kõrvukriipivad harmoonia- kooskõla, kokkusobivus 12.Kuidas on romantismiajastu muusikas seotud eelmise küsimuse mõisted? Heliloojad kasutasid aina rohkem dissoneerivaid ning kromaatilisi kooskõlasid, pingestamaks heliteoseid. 13
kõlavärvid, virtuoossus kaunistustes. Euroopa imetletuim helilooja Orlandus Lassus ( tuntud kui Orlando di Lasso), loonud üle 2000 teose. Valdas mitut võõrkeelt, hea muusikalise haridusega, lapsepõlves olevat tal olnud kaunis hääl, mille tõttu on teda isegi röövitud. 1570- aadliseisus, 1574 -Kuldkannuse rüütel (haruldane auavaldus muusikutele). Tal oli hulgaliselt õpilasi kõikjalt Euroopast, seega on ta tugevalt mõjutanud kogu Euroopa muusikapilti, eriti saksa kultuuris. Tema polüfooniatehnika arenes edasi H. Shützi ja J.S. Bachi loomingus. Kirikumuusikas kujunes tähtsaimaks heliloojaks Rooma koolkonna esindaja Giovanni Pierluig da Palestrina , kes polnud oma eluajal nii kulus kui Lassus, kuid kelle tehnikaharjutusi kompositsiooni alal kasutatakse kõrgkoolides tänapäevani. Tema muusikateoseid võrreldakse Raffaeli maalidega. Paraku tunnustati teda rohkem pärast surma. 3
kogu maailma publiku ette. Suur osa eesti muusikast on kogu maailmas kttesaadav ka mainekate plaadifirmade mrkide all, kige enam on salvestatud Prdi, Tormise, Tri ja Sumera loomingut. Eriti suured teened on plaadifirmal ECM ning selle juhil Manfred Eicheril. Edukad on olnud ka paljud Eesti Raadio poolt UNESCO heliloomingu rostrumile esitatud heliteosed - rii poolt ramrgitud tid mngitakse paljudes klassikalise muusika raadiojaamades le maailma. 1990. aastate algul eesti muusikapilti ilmunud noored heliloojad tid endaga kaasa vrsket mtlemist. Paljud neist on end tiendanud mitmel pool maailmas, nende helikeel on aga siiski kujunenud siinse traditsiooni pinnal. Suur osa selle plvkonna heliloojaist hoiavad oma loomingus thelepanu keskmes kla - klaksitlus on sageli vga peen ja keskendub peentele nanssidele. Peaaegu tiesti puudub kahe varasema plvkonna muusikat iseloomustanud aktiivne ja motoorne rtmipulss. Noore plvkonna heliloojate muusika on neile
tänavatel ja kõige sellega kaasnev tüdimus ainsaks lohutuseks mõni odav ja kiirelt mõjuv narkootikum. Seda kõike mõistes kujundas Sex Pistolsi mänedzher ansamblist väljakutsuva mässumeelsuse sümboli, millega neil noortel oli kerge samastuda. Samal ajal oli 1970. aastate alguses Londonis alguse saanud punk paralleelselt arenenud ka USA-s ning jõudis undergroundist massidesse 1978. aastal. Eesti enne pungini jõudmist Ehkki Eesti NSV muusikapilti rikastasid juba kuuekümnendate aastate keskel esimesed kitarriansamblid, jäi valdavaks ja võimu poolt soositud muusikastiiliks ikkagi sotsialismimaade estraad. Hoolimata poliitilise sula lõpust seitsmekümnendatel (või äkki hoopis tänu sellele) jõudsid Eestisse sellel ajal viimaks ka rock ja disko. Uuel põlvkonnal oli jälle julgust oma protesti väljanäitamiseks ja tänu sellele rockmuusika populaarsus Eesti noorte hulgas aina kasvas