seob koostöö Eesti Rahvusringhäälinguga. Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Aarne Saluveeri Aasta Muusikuks seoses noorte laulupeo "Ilmapuu" kunstilise juhtimisega ja pikaajalise tööga ETV tütarlastekoori juhendamisel. Aasta Muusiku pidulik kontsert toimus 13. jaanuaril Eesti Rahvusringhäälingu I raadiostuudios. Tänavu kuulutati Aasta Muusiku tiitel välja 26. korda. Aarne Saluveer on õppinud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat ja koorijuhtimist. Saluveer pani aluse Lasteekraani muusikastuudiole ja sellest välja kasvanud ETV tütarlastekoorile, kellega ta on võitnud mitmeid kõrgeid auhindu nii Eestis kui välismaal. Ta on olnud üldlaulupidudel mudilaskooride ja lastekooride üldjuht ning noorte laulupeo "Ilmapuu" (2007) kunstiline juht. Aarne Saluveer on Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli direktor, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud ja Eesti Kooriühingu esimees
Nende kahe helilooja vahel on palju ühisjooni: nad olid Messiaeni õpilased, eksperimenteerisid serialismiga, tegutsesid Darmstadti suvekursustel ja elektronmuusikastuudiotes. Stockhausenit peetakse elektronmuusika isaks. Stockhausen sündis Kölni lähedal. Tema isa oli õpetaja ja ema asjaarmastajast lauljanna. Ema sattus hiljem vaimuhaiglasse. Isaga olid tal keerulised suhted, seetõttu hakkas ta varakult iseseisvalt elama. 1947. hakkas õppima Kölni Kõrgemas Muusikakoolis muusikapedagoogikat ja klaverit. Samal ajal õppis Kölni ülikoolis muusikateadust, filosoofiat ja keeli (foneetika). Sügavam huvi kompositsiooni vastu tekkis alles 1950ndate alguses. Alustas õpinguid Pariisis Messiaeni käe all (teooria ja analüüs), vahel võttis tunde ka Darius Milhaud`lt (kompositsioon). Seejärel osales ta Darmstadti suvekursustel, kus tutvus põhjalikumalt serialismiga. Oluline oli ka kokkupuude Pierre Schafferiga, kellel oli sel ajal muljetavaldava tehnikaga suur stuudio
Juht,M.Korjus jne.). Väliseesti muusikaelu ´hinged olid R.Toi ja H.Olt; välja anti ,,Eesti muusika ajalugu".Muusika põhieesmärk:sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik, juhtpositsioonile tõusid vokaalsümfooniline zanr ja massilaul. 20.saj.muusikavoolud kuulutati formalistlikuks, heliloojad olid sunnitud neist hoiduma. Gustav Ernesaks(1908-1993)Sündis äärmiselt musikaalsesse perre. 15-aastaselt astus Tallinna Konservatooriumisse(klaveriklass). Edaspidi õppis ta seal muusikapedagoogikat ja kompositsiooni. II maailmasõja ajal mobiliseeriti Nõukogude võimu poolt. 1944 jätkab konservatooriumis tööd õppejõuna. Oli laulupeo liikumise üks peamine eestvedaja ja üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinnasse praegune laululava, mis valmis 1960. Ernesaksa tähtsaim koorilaul on ,,Mu isamaa on minu arm". Ernesaks kirjutas selle laulu 1944.aastal Moskvas. 1947 oli esimest korda laulupeol. 50-tel keelustati. 1960 a.peol alustas rahvas seda laulu ise.
2004. aastal püstitati Tallinna Lauluväljaku nõlvale tema kuju (autor Ekke Väli). Koorijuht, helislooja, pedagoog, muusikakirjanik, ühiskonnategelane, laulutaat. Arukate artiklite kaudu laulupidude traditsiooni väärtustamine, laulupidude korraldaja ja üldjuht. Peetakse teda ka oluliseks Eesti identiteedi säilitajaks okupatsiooni aastatel. Tallinna Konservatooriumis õppis klaverit ja orelit, siis muusikapedagoogikat ja kompositsiooni (õpetajaks A.Kapp). dirigendina äratas kohe tähelepanu, sest koorid, mikllega ta alustas jõudsid kiiresti teisele tasemele. 1944 Riiklik Meeskoor. Ainus riiklik meeskoor terves Euroopas ja väga populaarne. Alustas varakult tööd koorujuhtimise õppejõuna. Õppejõud oli '44-'72. 1945 proffessor. Õpilased: Eri Klas, Kuno Areng, Jüri Variste, Olev Oja. Tema lemmik kooriliik oli meeskoor. Kirjutas soololaule, lastelaule ja muusikalisi lavateoseid, ehk oopereid
annaabi.ee 
