energiat portsjonite kaupa. Ta arvutas välja „energia-aatomi“ suuruse ja pani aluse kvantmehhaanikale. Sigmund Freud- psühhoanalüüs. 1900. a ilmus esimene selleteemaline teos „Unenägude tõlgendus“. Tuumaks oli seisukoht, et inimese tegusid määrab alateadvus. 1905. a avaldas Albert Einstein kolm artiklit, milles ta esitas oma erirelatiivsusteooria. 1911. esitas inglane Ernst Rutherford planetaarse aatomimudeli. 14. Millistes valdkondades tehti edusamme 20. saj algul? Muusikapealinnadeks Pariis ja Viin. Meloodia polnud enam esmatähtis, otsiti uusi kõlavärve ja väljendusvõtteid. Impressionistlik muusika. (tuntud helilooja Claude Debussy). Ameerikas arenes filmikunst. 1913. a ilmus vaatajate ette Charlie Chaplin. Mood muutus mugavamaks, loomulikumaks ja vabamaks. Öeldi lahti korsetist ja S- kujulisest ideaalfiguurist. Populaarseks muutusid kõrge vöökohaga kleidid. Moes olid eksootilised aksessuaarid nagu karusnahad ja idamaised pärlitega kaunistatud peapaelad
Sigmund Freudi psühhoanalüüs 1900.a. Tema teooria põhialused, mille tuumaks oli alateadvus. KIRJANDUS JA KUJUTAV KUNST Esimesed Nobeli preemiad määrati ja jagati välja 1901.a. üheks kõige laiemalt huvipakkuvaks preemiaks kujunes Nobeli kirjandusauhind. 1910.a paiku ilmus kirjandusse uus vool ekspressionism. Kujutavas kunstis ja arhitektuuris valitses juugendstiil, mis asetas rõhu ilule (Gustav Klimt). MUUD KUNSTI- JA KULTUURIVAÖDKONNAD Maailma muusikapealinnadeks Pariis ja Viin. Tuntuimateks heliloojateks olid või kujunesid Claude Debussy impressionistliku muusika rajaja; Arnold Schönberg; Richard Strauss jt. Teisel pool Atlandi ookeani filmikunst, mis sa küll alguse Euroopast (Pr.lt), kuid ameeriklased võtsid leiutise kiirelt üle. 1913.a astus vaataja ette filmikunsti üks suurimaid tegelasi Charlie Chaplin. Muudatused moes: *naised ütlesid lahti lämmatavast korsetist, ahistamise ja allasurumise sümbolist
Kuulsaim juugendkunstnik oli Viinis töötanud Gustav Klimt. Ekspressionismi tõid kunsti osalt needsamad nimed, kes olid kuulsust saavutanud juba juugendstiilis, näiteks norralane Edvard Munch. Alguse sai ka abstraktsionism. Selle voolu alusepanija ja üks tähtsamaid ideolooge oli venelane Vassili Kandinsky. Hiljem lisandus sajandi suurimaks kunstnikuks tituleeritud Pablo Picasso, kes tegi läbi enam-vähem kõik moevoolud. Muud kunsti- ja kultuurivaldkonnad Maailma muusikapealinnadeks olid Pariis ja Viin. Tuntumateks heliloojateks olid Claude Debussy, Arnold Schönberg, Richard Strauss jpt. Teisel pool Atlandi ookeani sai samal ajal alla filmikunst ning kuulsaks sai filmikunsti üks suurimaid nimesid Charlie Chaplin. Silmatorkavad muutused toimusid moes. 1901.a suri Inglise kuninganna Victoria ning temaga koos viktoorianlik ajastu. Naised ütlesid järk-järgult lahti lämmatavatest korsettidest, ahistamise ja allasurutuse sümbolist, samuti S- kujulisest figuurist.
>antisemitismi tugevnemine nt Viinis, Peterburis, Pariisis (nn Dreyfusi afäär)=>vastukaaluks sionistlik liikumine >fundamentaalsed avastused ja leiutised, näiteks: *Vries' hüpotees geenide olemasolust=>alus geneetikale *kvantmehhaanika sünd (Max Planck) *Einsteini erirelatiivsusteooria *dünamiit (Nobel) 2 >kujutavas kunstis, kirjanduses esialgu juugendstiil, hiljem ekspressionism >muusikapealinnadeks Pariis, Viin (Debussy, Strauss) >filmikunsti levik Ameerikas (Charlie Chaplin) >muudatused moes (seoses viktoriaanliku ajastu lõpuga):öeldi lahti korsetist=>kõrge vöökohaga kleidid; idamaisus >spordi populaarsuse tõus =>1896. a I olümpiamängud; jalgpall 3. Esimene maailmasõda 1. august 1914-1918 põhjused >imperialistlike suurriikide vastuolud >võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste pärast (eriti Saksamaa-Inglismaa, Austria-Ungari ja
annaabi.ee 
