Tanel Joamets on lõpetanud klaveri erialal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ja Eesti Muusikaakadeemia ning täiendanud ennast ka improvisatsiooniõpingutega. Soolokontserte on ta andnud peaaegu üle maailma. Kontserdil mämgis ta Claude Debussy, Aleksandr Skrjabini ja Sergei Rahmaninovi teoseid. Olin vaimustuses tema nüansirohkest ja seesmiselt laetud kõlakasutusest, samuti omanäolisest ja kirglikust esitusviisist. Helilooja Pierre Boulez on kirjutanud:“Muusikamaastik polnud enam kunagi endine, kui pildile ilmus Claude Debussy, kes väitis, et helilooja kõrv ja maitse on paremad otsustajad kui harmoonia- ja polüfooniareeglid ning lõi teoseid, mida põlgasid akadeemikud ja armastas publik.“ Klaveril on Debussy loomingus eriline koht. Debussy kujundas välja uue klaverimängu stiili, mis on avaldanud olulist mõju nii tema kaasaegsetele kui ka järgnevatele heliloojate põlvkondadele.
Heliloojate V põlvkond (sündinud 1945-1960) Uus heliloojate põlvkond tuli eesti muusikasse 1970.-1980. aastatel. Eesti muusikamaastik oli selleks ajaks muutunud võrdlemisi kirevaks. 1970. aastatel alustanud heliloojad olid väga erinäolised ja kirjutavad väga erinevates zanrites, võrreldes eelneva põlvkonnaga. 20. sajandi lõpukümnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate ühendamine. Heliloojate silmaring oli avardunud oluliselt. Suur huvi tekkis muusikateatri vastu. Nende helilooming oli palju vähem seotud klassikalise muusikavormidega
MUUSIKA 1970-1980 KLAID MELNIKOV 1970-1980 1970-1980 tekkisid uued loomevõimalused seoses tehnika arenguga Kõlapilti rikastavad elektroakustiline muusika ja selle alaliik live-elektroonika Sellel perioodil töödeldi tavapillidel loodud muusikat palju elektrooniliselt Multimeedia esiletõus Tekkis uusi muusikažanre ja lisandus palju soliste ja ansambleid Muusikamaastik muutus üsna kirjuks REGGAE Reggae muusika tekkis küll juba 1960. aastatel, kuid populaarsust kogus alles 1970. aastatel. See stiil sündis Jamaical ja seda seostatakse rastafaride usulispoliitilise liikumisega Reggaele on iseloomulik rütmikitarri poolt rõhutatud teine ja neljas löök ja basstrummi poolt rõhutatud kolmas löök Üks esimesi tuntud reggae-muusikuid oli Jackie Mittoo Maailmale tegi reggae muusika tuntavaks ja populaarseks Bob Marley http://www
Elleril. Ttades 1940. aastast Tallinna konservatooriumis kompositsiooni ppejuna, hoidis ta seal ka segaste aegade kiuste krgeid nudeid heliloomingule, millele tugineb eesti muusika tnane krge tase. Ester Mgi (1922) Veljo Tormis (1930) Eino Tamberg (1930) Jaan Rts (1932) Arvo Prt (1935) Kuldar Sink (19421995) Heliloojate V plvkond (sndinud 1945-1960) Uus heliloojate plvkond tuli eesti muusikasse 1970.-1980. aastatel. Eesti muusikamaastik oli selleks ajaks muutunud vrdlemisi kirevaks. Kui eelmise plvkonna heliloojad olid oma varastes taotlustes ja ideaalides olnud sna sarnased, siis 1970. aastatel alustanud heliloojad seevastu olid vga erinolised. 20. sajandi lpukmnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate hendamine. Oluliselt laienes ka loodud muusika kultuuritaust - heliloojate silmaringi oli kerkinud nii euroopa muusika oma
annaabi.ee 
